Kõik, kes temast räägivad, alustavad silmipimestavalt valgest triiksärgist, lipsust ja ülikonnast. Teksades ei mäleta teda keegi.

Suvel lubavat ta endale seda vabadust, et ilmub koosolekule lühikeste varrukatega triiksärgis. Valges. Ja vahel harva lühikestes pükstes. Need püksid on ka viigitud.

Vana Kaarel Ird kärkis ja paukus, kaks kampsunit ülestikku seljas, naisnäitlejad käisid nuttes mööda seinaääri. Nõgene eelkäija Aivar Mäe ka eriti alluvaid ei kuulanud. Nõgene kuulab.

Nõgene kaitses äsja Tartu ülikoolis bakalaureusetööd, mis rääkis kommunikatsioonist kultuuriasutustes. Ta teab, et kui juhi vestluspartneriks on loominguline inimene, tuleb tal lasta rääkida ja rääkida. Las laeb ennast tühjaks, vahele segada ei maksa, mine tea veel, mis teeb! (See pole tsitaat.)

“No ei tea…” jääb Margus Kasterpalu mõttesse. “Ta on ikka üsna karmi käega ülemus. Eks ta Mäe juures kõva kooli sai.”

Töist tegevust alustas Paavo Nõgene 1990ndate alguses Tartu bussijaamas ajalehti müües. Müüs Postimeest ja Eesti Ekspressi. Kui teised müüsid 100 lehte päevas, oli väikese Paavo tulemus 150–200. Ja selle võrra sõi ta rohkem jäätist.

Paavo isa Endel Nõgene on olnud Estonias ja Vanemuises dirigent ja muusikajuht. Paavo on töötanud Vanemuise teatris kooliajast peale – 1995. aastast valgustajana, 1998. aastast valgustusala juhatajana, 2004. aastast peaprodutsendina, alates 2007. aastast teatrijuhina.

Sellist liikumist on meie kultuuriruumis ennegi nähtud – lavapoisist teatrijuhiks, siis kantsleriks. Kus see Margus Allikmaa meil praegu juba ongi?

Paavo Nõgene on olnud Kreisiraadio produtsent ja nagu ütleb Tarmo Leinatamm, erines ta produtsentidest, kes esinejale koti pähe tõmbavad ja vilistades haihtuvad, nagu erinevad omavahel öö ja päev. Nõgenel on ranged kokkulepped, korrektsus, selged lepingud.

Kümme aastat tagasi korraldas ta Tallinn International Horse Show’d. Ratsaliidu rahvas õhkab siiamaani, kui lihtne ja selge temaga kõik oli. Ja kui hästi ta pinget talus!

Aastas sõidab ta autoga kümneid tuhandeid kilomeetreid. Tallinna-Tartu maanteel mõtleb autoroolis igasugu asju välja – et Lottest võiks lastemuusikali teha või et Rujast saaks Eesti oma rokkooperi, ja et heitmekvoodi raha eest võiks osta teatritele uued bussid ja valguspargi.

Just tänu Nõgene projektile saavad Vanemuine, Endla, Ugala, Rakvere teater ja Draamateater uued bussid, tavalistest hoopis ökonoomsemad. Ja kaheksas teatris saab uuendada valgusparki, nii et see võtab tükk maad vähem voolu kui senine.

Tartu Loomemajanduskeskuses, mille nõukogu esimees Paavo on, sündis mõte teha esimene teatrietendus Eestis, mille läbivaks kujunduselemendiks on 3D-film. Lavakujundus koosnebki filmist, aga publikule tundub, nagu oleks see päris.

Nõgenel neid mõtteid ikka jätkub.

Nõgene on vedanud tohutu suure Vanemuise teatri läbi masu, suurendades esietenduste arvu. Tal on majandusliku toimetulemise vaistu. Ja praegune kantsler Siim Sukles ütleb rahulolevalt, et mitte kõik kantslerid pole saanud oma esimest eelistust endale järglaseks valida.

Kas ta naljast ka aru saab?

Tarmo Leinatamm otsib sõnu.
Tüki aja pärast pigistab: “Noh, ikka…”
Ja pugistab naerda.
“Nii panegi – noh, ikka!”Kuidas käänata uue kantsleri nime?Nimekandja ise teatab, et ametlikud käänded on: Nõgene, Nõgene, Nõgenet, Nõgenesse, Nõgenes, Nõgenest, Nõgenele, Nõgenel, Nõgenelt, Nõgeneks, Nõgeneni, Nõgenena, Nõgeneta, Nõgenega

Selle nime käänamisega on alati mingi jama:-)

Nõgene suvejookAga ega Nõgene ainult tööd ka tee. Suveõhtuseks värskenduseks pistab ta blendrisse 2 supilusikatäit valget jäätist, 5–6 supilusikat arbuusi, peotäie vaarikaid, natuke Värska vett… ning laseb blendril oma töö teha… Tulemuseks peaks heade, kodumaiste produktide korral (arbuus võib olla välismaine, soovitavalt Kreeka oma, neil on seal raske hetkel) olema hõrk, tervistav ja karastav suvejook.