Ajukasvajasse haigestunud lapse ema uskus tervendajat rohkem kui arste

Ajukasvajaga tüdruku ema keeldus lapsele määratud keemiaravist ning otsustas hakata tütart ravima end teenäitaja-terapeudiks kutsuva mehe näpunäidetel. Kui ema koos tütrega taas haiglast arstidelt abi otsima tuli, laiutasid need käsi – liiga hilja.

Ta on liikumatu, ta ei räägi, toit voolab ta makku sondi kaudu. Hooldajad peavad silmas, et ta poleks valudes.

Veel mullu kevadel pälvis viieaastane tüdruk tähelepanu judovõistlustel, balletiringis ja joonistusvõistlusel, kuhu ta saatis toreda pildi kollasest tsirkusekassist.

Suvel valutas tüdrukukesel kahel nädalavahetusel pea, mõnikord kippus ta mänguhoos kukkuma. Ema ei pannud seda esialgu tähele – elavaloomuline laps, rahmeldab, juhtub.

Suve lõpus märkasid pereliikmed, et tüdruk räägib läbi nina, lisaks sõi ta tublisti aeglasemalt kui varem.

Tüdruku ema ja isa elavad juba paar aastat lahus. Lahku mindi tüliga. Aga tütre eest hoolitseti edasi ühiselt: ühe nädala oli tüdruk ema, teise isa ja tema uue elukaaslase hoole all.

Septembris otsustas isa, et tütrega tuleb arstile minna. Võib-olla tuleneb läbi nina kõnelemine adenoididest? Arvamust toetas ka perearst: adenoid võib tõesti ka tasakaaluprobleeme põhjustada.

Kuid lugu oli sootuks tõsisem.