Kolm aastat tagasi avas ta koos kompanjonidega Valkas tühjana seisnud piiripunktis esimese Alko1000 poe. Praeguseks töötavad sellised kauplused ka Iklas/Ainažis ja Muratis/Veclaicenes. See pole enam ühe pundi bisnis: oma poed käivitas piiril ka SuperAlko, kelle ärid õitsesid varem Tallinna reisisadama ümbruses.

Laupäeval, 13. oktoobril paistab, nagu toimuks Eesti-Läti piiril väiksemat sorti laulupidu. Alkopoodide parklad pungitavad autodest. Pagasiluukide juures käib hoogne laadimine. Kundede seas kohtab eestlaste kõrval rohkelt lätlasi ja soomlasi.

Nad sõidavad ka piirist kaugemale poodlema.

Visnapuu kinnitusel on eestlaste invasioon nii massiline, et kui varem kontrollisid Läti võimud Eestist saabunud autosid 300 meetri kaugusel piirist, siis nüüd on nad tõmbunud paarikümne kilomeetri kaugusele. Muidu oleks tööd ebainimlikult palju.

Põhjus peitub hindades. Odavad hinnad, eeskätt odavad käraka hinnad kisuvad tarbijaid Lätti.

Visnapuu ja tema kompanjonide sõnum on aga ootamatu: palju kiidetud ja kirutud piirikaubandust ei käivitanud ega pannud jõudsalt lokkama mitte niivõrd poliitikud, kes aktsiisi korduvalt tõstsid, vaid hoopis Eesti kaupmehed oma lõpmatu kasumijanuga.

Tõestusmaterjal on tal olemas.