Alternatiivse kunstihariduse võimalikkusest Eestis
Eesti Kunstiakadeemia nõukogu otsustas 8. juuni koosolekul eelkõige majanduslikel põhjustel sulgeda Pärnu kolledži Academia Grata. Nõukogu hääletustulemused olid 8 sulgemise poolt, 7 sulgemise vastu, 2 erapooletut. Kolledzi tudengid jätkavad soovi korral haridusteed Eesti Kunstiakadeemia Vabade kunstide erialadel.
Uudis jagas kunstiringkonna kahte lehte: ühed on õnnelikud, et Pärnus toimuv kaootiline ja ohtliku olemisega kool (“Sobolevi märatsev jõuk”) lõpuks ometi kinni pannakse, teised aga peavad rumaluseks alternatiivse kunstihariduse sulgemist. Grata oli siiski oluline tasakaalustav element kombinaatkooli Eesti Kunstiakadeemia (EKA) ja Tartu Kõrgema Kunstikooli (TKK) kõrval, seda enam, et Pärnu on oma Uue Kunsti muuseumi ja muu tegevusega ennast Eesti kunstimaastikul üsna tugevalt positsioneerinud.
Eesti kõrghariduse hindamise nõukogu akrediteermisotsuses seisavad kooli kohta väga karmid sõnad: “EKA Pärnu Kolledži õppekava struktuur, tegevuse eesmärgid ja õppejõudude kvalifikatsioon on need, mis ekspertide arvates ei võimalda rääkida antud juhul kõrgharidusest. Õppejõud ei ole loovisikud ja nendel puudub ka soov enda keskel neid näha. Õpetamine ei ole siin pedagoogiline protsess vaid intuitiivne tegevus. Kuna üliõpilastel on vabadus valida õppeasutus ja aine, siis ilmselt seetõttu on nad õpingutega rahul. Ekspertide arvates ei peaks riik sellist tegevust finantseerima. Eksperdid soovitavad õppekava mitte akrediteerida.”
Academia Non Grata avati 1998. aastal pankrotistunud Sütevaka Humanitaargümnaasiumi Kunstiosakonna baasil. Väikeses tasulises kunstikoolis oli teiseks õppeaastaks kolmkümmend üheksa tudengit maalt ja linnast. Esimene rektor oli 24-aastane Reiu Tüür, teised asutajaliikmed olid Al Paldrok ja Margus Tiitsmaa (Sorge). Kool oli peaasjalikult performance’i-kunsti kallakuga.
Aastal 2002 läks Non Grata EKA juhtimise alla, vahepealse juhi kohusetäitja Al Paldroki asemel asus kooli juhiks Mari Sobolev. Koolis õpetatavaks erialaks jäi üks – kunst. Sulgemisotsuse teatavakstegemise ajal käis koolis umbes 30 üliõpilast, õppemaks oli 15 000 krooni aastas ja tegu oli ainukese kohaga Eestis, kus saab interdistsiplinaarset ja tegevuskunsti bakalaureusetasemel õppida.
Grata sulgemise esmase põhjusena toob EKA nõukogu ära siiski majandusliku faktori – kooli oli kallis pidada. Lisaks mitteakrediteerimisele ja rahamuredele kahistatakse ka mõnede EKA nõukogu liikmete skepsisest Grata juhtide suhtes.
Kooli direktor Mari Sobolev selgitab, et sulgemise otsene põhjus oli majanduslik - kuna Grata kunsti õppekava ei akrediteeritud, ei saa sinna suunata ka riigieelarvelisi õppekohti ja nendega kaasnevat pearaha. “Tegelikult on EKA orienteerunud meie poolfašistliku turuühiskonna kujuteldavatele vajadustele - algse nimetus kunsttööstuskool võiks juba rahulikult tagasi võtta, sest disainierialad on prioriteet ning vabasid kunste tõmmatakse aina kokku. Need kunstnikud, kes ise EKA süsteemis mutrikestena toimivad, ei saa sellest aru, sest vale on piisavalt suur et olla usutav. Meie siiski pigem kõrvaltvaatjatena saame sellest aru,” hindab Sobolev. Kooli sulgemine talle ootamatusena ei tulnud. “Kogu see Acadmia Grata asi oli algusest peale fifty-fifty. Selline oli ka hääletustulemus, mis näitab, et osad EKA nõukogu liikmed siiski ei ole kunstist mõttes loobunud.”
Sobolevi hinnangul on Grata-taoline kool hädavajalik - seda näitab juba asjaolu, et on olemas õppejõud ja üliõpilased, kes soovivad sellega tegelda. “Hetkel kaotasime me lihtsalt paberiga bakalaureusetaseme kaasaegse kunsti õppes Eesti Vabariigis.”
Kooli entusiastid jätkavad kunstiga tegelemist ja selle õpetamist iroonilise nimega Johann Köleri-nimelise Positivistlik Kunsttööstuskooli pealkirja alla, aga selle õppeasutuse institutsionaalsetest vormidest on veel vara rääkida.
Kooli Non Grata-aegne juht Reiu Tüür kooli praegust seisu ega sulgemist kommenteerida ei soovi.
Pärnus elav kuraator Rael Artel peab Grata sulgemist lühinägelikuks käiguks – paari aasta pärast leiab EKA, et neil on ikkagi tegevuskunsti osakonda vaja ja seda tuleb hakata nullist looma. “Ma olin sel aastal kolme Grata lõpetaja retsenseerija ja hindan nende taset heaks, olin positiivselt üllatunud – lõpetati isikunäitustega. Eesti kunsti kõrghariduse süsteemis õpib inimene neli aastat ja siis paneb esimene kord oma tööd välja, Grata tudengid on tunduvalt iseseisvamad. Kuraatorina on väga hea töötada noortega, kes on aktiivsed, sekkumisvalmis ja protsessikesksed,” kiidab Artel.
EKA dekaan ja nõukogu liige Marko Mäetamm näeb Gratas olemuslikku vastuolu EKAga. “Eesti Kunstiakadeemia on akadeemiline struktuur, aga kunagi loodud Academia Non Grata oma mässumeelsuse ja konventsioonivälise olemusega oli selle absoluutne vastand. Kui EKA nad enda alla võttis, oleks pidanud Gratakate opositsiooniline olemus muutuma vastasmärgiliseks. Teisisõnu, Gratalt oodati akadeemilisemat ja neile imagoloogiliselt vahest et sobimatut käitumist, kirjeldab Mäetamm tekkinud kääre.
“Kui ma nüüd internetist lugesin, et Grata kavatseb siiski jätkata, läks mul enesetunne märksa kergemaks. Leian, et nende poolt pakutav alternatiivne kunstiõppe vorm on absoluutselt vajalik ja selle järele on ka nõudlus, aga see ei saa eksisteerida osana riiklikust akadeemilisest kunstiharidusest, mis ta paratamatult devalveerib. Need asjad on omavahel ühildamatud,” hindab Mäetamm.
Väike seletav sõnaraamat:
Academia Non Grata - alternatiivne kunstikõrgkool, kontseptuaalne institutsioon. Loodud 1998. Aastal eesti ainukese puhtalt kujutavale kunstile spetsialiseerunud õppeasutusena.
Non Grata - tegevuskunstirühmitus. Grupi liikmed tegutsenud koos Pärnus alates 1993 aastast, alates 1998 aastast Non Grata nime all. Gruppi kuuluvad ligi 40 liiget eestist, lätist, soomest, rootsist, saksamaalt.
Academia Grata - Eesti Kunstiakadeemia Pärnu Kolledž. Loodi 2002. aasta jaanuaris EKA ja Academia Non Grata ühisprojektina eesti kunstihariduse mitmekesistamiseks Eesti riiklikus kõrgharidussüsteemis ainuke BA õppekava interdistsiplinaarse ja tegevuskunsti valdkonnas.
Erakool Non Grata - Academia Non Grata kattestruktuur Haridusministeeriumis 1998 – 2002. Tegutses aastani, 2002, siis liitus avalik- õigusliku Eesti Kunstiakadeemiaga.
