Ameerika annab vastulöögi

Autoaasta stardipauk anti traditsiooniliselt Detroitis peetud Põhja-Ameerika rahvusvahelise autonäitusega. Eurooplased-asiaadid hiilgasid, kuid ka jänkisid on veel vara maha kanda.

North American International Auto Show (NAIAS) sai rahvusvahelise mõõtme üsna hiljuti, 1989. aastal. Varem piirduti ameeriklaste endi kätetöö ja mõtteviljade väljapanekuga Detroit Auto Show nime all. Tänavune üritus märgib ka saja aasta juubelit. Nimelt võtsid mõned Detroiti automüüjad 1907. aasta detsembris nõuks korraldada oma äri edendamiseks väike väljanäitus. Esimene kokkusaamine Beller’s Beer Gardenis päädis 33 sõidukiga 17 müüja poolt. 1989. aastal otsustasid Toyota ja Nissan valida just selle näituse oma uute kaubamärkide Lexuse ning Infiniti promomise kohaks ning sest ajast saigi näitus lõpuks rahvusvahelise haarde.
Kahenädalase show esimesed kolm päeva (7.–9. jaanuarini) olid reserveeritud pressile. 10.–11. jaanuaril olid autotootjate endi päevad, mida ka lihtrahvas 75dollarilise pileti eest külastada võis. 12. jaanuaril toimus heategevusüritus, kus tuntud poliitikud, sportlased, näitlejad ja muidu kuulsad inimesed said end koos kaunilt küütlevate tehnikaimedega rahvale näidata. Põhieesmärgiks oli siiski raha kogumine heategevusfondidele ning päevapilet maksis 400 dollarit. Edasi käis kõik tavalise näituse radu pidi – 13.–21. jaanuaril sai väikese raha eest (sõltuvalt külastaja vanusest 6 kuni 12 dollarit) igaüks mööda platsi ringi jalutada ning rahakotis kupüüre lugedes unistada uuest neljarattalisest sõbrast.

Erinevalt Mercedesest saab Rolls Royce Phantom Drophead Coupe hakkama vaid kahe uksega. Aga ehk on Rolls rohkem seda tüüpi masin, kus tagumisedki istmed istumiseks mõeldud – isiklik chauffeur avab ukse ja endal tuleb vaid sisse ronida ning end mõnusalt tunda. Rollsi iseloomulik välimus on loogiline ja arusaadav, mingeid liigseid jooni pole tõmmatud. Rohkelt kasutatakse matistatud roostevaba terast: mootorikapotil, tuuleklaasiraamil, katusekatte ümber. Tiikpuu koos alumiiniumiga on leidnud koha ka siseviimistluses. Ent uksed avanevad teistpidi – tahapoole nagu “maanteemuhul” (ZAZ 965). Pakiruumi avanedes moodustub selle alumisest osast väike piknikulaud. Kere varju jääb alumiiniumist kandeosa – imekerge, aga erakordselt tugev. Kapotialune on igasugu lisaseadmete vähesuse tõttu meeldivalt konkreetne – näha on V12-mootor, mitte hunnik torusid, juhtmeid ja plastkatteid. Kui teil leidub umbes 5 miljonit krooni vaba raha, võite selle sõbrakese garaaži veeretada. Meie kliimas ja teedel seda vist kasutada ei raatsiks.

 

Peatselt saabuva suve eel kasvab järsult nõudlus avatava katusega liikumisvahenditele. Sestap tõigi DaimlerChrysleri kon­tsern välja kontseptauto Mercedes-Benz Ocean Drive. Tegu on S-klassi (!) baasil valminud neljaukselise luksuskabrioletiga.
Nelja uksega avaauto on tänaseks peaaegu väljasurnud liik. Ka Ocean Drive’i luksuslikku ja aristokraatset disaini ning ajatut elegantsi tänavapildis praktiliselt enam ei kohta. Tehnilise poole pealt toetavad kujundust S 600-lt võetud 5,5-liitrine ja 517 hj arendav V12, valgusdioodidega esi- ja tagatuled, kiire ja vaikne katusemehhanism, soojendussüsteem kõigil peatugedel ning hulk muid mugavus- ja ohutusvigureid. Tootmine lubati käima lükata juhul, kui potentsiaalsetel klientidel tekib piisav huvi sellise masina omandamise vastu. 

 

Tuleme nüüd maale lähemale, ent mitte palju. Esmapilgul võtab Fordi ja reisisõidukite tootja Airstream ühistööna valminud idee(reisi)bussi välimus sõnatuks. Keresse lõigatud eri kujuga avaused, mis osaliselt katu sesse tungivad, liigituvad kuidagi akendeks. Tagumine osa avaneb kolmes jaos – T-kujuline luuk üles ja kaks uksetaolist moodustist külgedele. Viimastest pääseb tagaistmetele, mis kulgevad piki sõiduki külgi. Paremal täidab terve rattakoobaste vahe üles avanev hiigeluks. Oma isiklik uks on muidugi ka juhil. Harjumuspärane pagasiruum seevastu puudub. Aga kas tulevikus üldse ongi seda tarvis? Reisil vajalikku saab ju osta, rentida või muul moel hankida. Jõuallikaks on sel vanderselliautol kütuseelement, mille toodetav elekter ajab ringi elektrimootoreid ja need omakorda rattaid.

Nagu teada, evib Toyota kõige rohkem hübriidautode loomise oskust. Seda oskust kasutati nüüd tuleviku sportauto loomisel. Toyota FT-HS Concept on katse ühendada ökoloogia ja emotsioonid. Toyota juhtkonna arvates on tuleviku autojuht vägagi huvitatud puhtast loodusest, aga ei taha ka loobuda kiire auto roolimise mõnudest. 400hobujõuline hübriidajam peaks seda võimaldama küll. Auto on huvitav veel erakordselt valiva suhtumisega detailidesse – kõik mittevajalik on eemaldatud. Näiteks istmetel puuduvad kohad, mis istuja kehaga otseselt kokku ei puutu. Sama poliitikat jälgitakse ka kerepinnal, nii on tagatuled muudetud osaks kerest. Masin ise näeb küll üsna nurklik välja, kuid ärgem alahinnakem jaapanlaste (elu)kogemusi.

 

Kia Kue Concept esitleb tunduvalt emotsionaalsemat palet kui firma senine “korea keskmine”. Tegu on maasturi elemente sisaldava juhile orienteeritud liikuriga. 400 hobujõudu lubab üsnagi sportlikku dünaamikat ja 22tollised rehvid ei kuulu ka maasturite igapäevavarustusse, ent kere nurkadesse lükatud rattad võimaldavad ka mätastel turnida. Auto tagaots meenutab ulmefilmide stampvõtet, kus enne tulnuka sündimist tungib doonorkehast esile suur munakujuline moodustis. Piisavalt kosmiline on ka interjöör koos pööratavate istmetega. Tootmisplaane Kue loojad ei pea, tegu on vaid tuleviku disaini näitega, mis Kia uue peadisaineri käe alt peaks tulema hakkama.

 

Palju realistlikum paistab Ford Interceptor, Mustangi baasil valmistatud neljaukseline muskelauto. Madal katus (või hoopis kõrge küljejoon?), laskeavasuurused aknad, pikk kere – kõigest sellest kiirgab jõudu, samas ka vaoshoitust. Justkui tahetaks öelda: ettevaatust, sa võid haiget saada, kui korralikult ei käitu. Kapoti all peidab end Fordi sportmootor (V8, 5 l, 400 hj), mis moodsate aegade märgina neelab ka etanooliga segatud bensiini E85.

 

Nissan on välja mõelnud (hobi)töömehe auto. Ehk meestele alates keskeast – lapsed juba suured, Disneylandi enam asja pole ja viimaks saab täielikult pühenduda hobidele. Õngeridvad, kummipaat, aiamaja jagu puitmaterjali – kõik see kraam mahub lahedasti ära. Ideeauto Nissan Bevel on vähem stiilne kui crossover, vähem reisijasõbralik kui väikebuss, vähem karm kui SUV, aga praktilisem kui pikap või tavaline sõiduauto. Ehk teisisõnu, kõigi nimetatute segu, millele pole Nissanis veel nimegi leitud.
Kabiin on põhimõtteliselt kolmeosaline. Mugav juhikoht sisaldab muu hulgas infokeskust koos internetiarvuti ja kaamerasüsteemidega (jälgivad auto ümbrust ohutuse huvides). Juhi selja taha jäävas osas moodustub istmeid alla lastes avar sileda põrandaga kauba- ja tööruum. Interjöör on otstarbekas-asjalik, näiteks istmete seljatagused valmistatakse põrandakattega samast materjalist.

 

Kui juba jutt ruumikusele läks, siis Chrysler ku ulub kahtlemata selle ala liidrite sekka, olles tegelikult mahtuniversaali kui sõidukiliigi looja. 2008. mudeliaasta Chrysler Town & Country on kindel märk sellest, et ka edaspidi on väikesel seltskonnal võimalik mugavalt reisida. Kuna selliste sõidukite välimus on nagunii suhteliselt sarnane, siis müügiedu saavutamiseks on oluline kabiini sisu. Võtmelahenduseks on teise rea istmed, mida saab keerata seljaga sõidusuunda. Teise ja kolmanda rea vahele põrandale paigaldatud lauake võimaldab reisijatel arendada seltskondlikku tegevust – mängida lauamänge, rüübata kohvi või lihtsalt väsinud pea lauale toetada. Sõidu muudavad lõbusamaks ka multimeediaseadmed – laes asub kaks ekraani ning pilti toetab korralik 9 kõlariga helisüsteem. Teise ja kolmanda rea istmed on muidugi põrandasse uputatavad (elektrimootorite abil) ja nii on saadaval suur kaubaruum. Kolmas rida jääb täiskasvanutele küll veidi kitsaks, ent kuni viie lapsega pere ei tohiks ruumipuudust tekkida. Kogu seda koormat viib edasi 4-liitrine ja 240 hobust andev uus V6 mootor, valikusse kuuluvad veel 3,8- ja 3,3-liitrine V6.