Ameerika tragöödia
And everybody knows that you live forever
Ah when you’ve done a line or two...
Leonard Cohen, "Everybody Knows"
Lume-eelne New York on mõtlik. Tänavatel vedelevad mädanevad lehed, taevas ujuvad tumedad pilved ning suurlinn tundub pulseerivat aeglasemalt kui muidu. Uudist, et Eestis ärimehe ja miljonärina tuntud Jürgen Kaljuvee 8. detsembril kell 15.29 tšekivõltsimises ja kokaiini omamises kahtlustatuna arreteeriti, ei märganud maailmalinna elanikest keegi. Mitte keegi peale eestlaste, kellele kodumaised ajalehed on 31aastase mehe tegemisi esitlenud grandioosses võtmes, meie oma uskumatu eduloona Suures Õunas.
Kui uudis laupäeval väliseestlasteni lekkis, võtsid maad vastandlikud emotsioonid. Ühelt poolt hämmastus, koguni šokk – oli ju Kaljuvee veel hiljuti olnud New Yorgi Eesti Maja juhatuse esimees. Teisalt kahjurõõm. Pole saladus, et Jürgen Kaljuvee pompöösne isik on ärritanud osa USA eestlaskonnast juba mõnda aega. See pilt, mille hea välimuse ja jutuga mehest lõid ajakiri Kroonika ja tema suguõed, on olnud kriitikute meelest sama ülepingutatud kui Kaljuvee kunagine kavatsus püstitada Eesti Maja kohale 26korruseline pilvelõhkuja.
Meediale on Kaljuvee meeldinud kogu elu. Kui ta 15aastase korvpallurina 80. aastate lõpus koos ema ja väikevend Oliveriga Soome kasuisa juurde kolis, kajastasid tema tegemisi mitmed sealsed lehed. Helsingin Sanomat kiitis 194sentimeetrise sportlase andekust ning Iltalehtis nimetas Harri Koskela Jürgenit oma vanuserühma "võibolla andekaimaks mängijaks" kogu Soomes.
Veidi hiljem oli Kaljuvee vahetusõpilasena juba USAs Connecticuti osariigis ning kohalik Herald trükkis ära õhevil artikli "väga eesmärgikindlast" noorest sportlasest, kes pärit N Liidu lääneosast ning oskab rääkida kuues keeles. Fotol on St Thomas Aquinase keskkooli juht, puhvsoenguga Judith Greco endast välja pigistanud ehtameerikaliku naeratuse, sest Kaljuvee-suguse tudengi omamine olla tõeline "delight". Veidi kottis ülikonnas Kaljuvee tundub kohmetu, kuid tulevad Ameerika-aastad aitavad tal arendada oma loomuomase särava veenmisvõime täiuslikkuseni.
"Mulle meenuvad meie kunagised plaanid leiutada surematust või lõuatõmbemasinat," meenutab ajaloolane Marek Tamm, Kaljuvee pinginaaber Tallinna 1. keskkoolist. "Ainult vahega, et toona uskusime ainult meie kahekesi nendesse projektidesse, nüüd aga suudab Jürgen panna uskuma suure osa eestlastest." Ning sõber Raoul Kurvitz ütleb, et Jürgen Kaljuvee on alati olnud "suur mees, kes räägib suuri jutte suurtest asjadest". "Ta mõjub veenvalt – näha on, et raha on, ideid on, välimus – superhea. Aga kui kolmandat õhtut järjest kuuled üht ja sama juttu, siis hakkad mõtlema, et kas kõik ikka on nii, nagu kuuled."
USA pankadele programmeerimisteenust pakkunud Kaljuvee pisikest korterit 52. tänava ning 8. ja 9. avenüü vahel on Eesti ajakirjanduses käsitletud luksusresidentsina. Kurvitzi sõnul oli siiski tegemist pigem "Kalamaja standardite järgi raudteevaguni-tüüpi toaga", mille madratseil vestlesid elust ja filosoofiast Kaur Kender ja Kadri Kõusaar, modell Beatrice ja Keith Siilats girlfriend’iga. Boheemlaslik elustiil, mis kirjasõnasse raiutud nii "Egos" kui ka "Ebanormaalses", oli Kurvitzi jutu järgi "müstiline" – mööda New Yorki ringihängimine lõppes tavaliselt kell viis hommikul, siis kukuti kambakesi voodisse pikali ja muusika jäeti arvutisse lõugama, sest Kaljuveel oli vaja hommikul kell pool kaheksa ärgata ja tööle kihutada.
Kuidas mees sellisele tempole vastu pidas, oli mõistatus, aga Kaljuvee klientideks oli toona – sajandi algul – veel New Yorgi rahanduse koorekiht: J P Morgan, Goldman Sachs ja teised. "Oli hästi vahva, sest rahast olid olulisemad hoopis teised väärtused," meenutab Raoul Kurvitz, keda "tohutult sooja südamega" Kaljuvee spondeeris – aina laenas ja laenas ning kui võlad juba liiga suureks kasvasid, otsis ära mõne pildi, milliseid kunstnik meisterdas tol perioodil peamiselt käbidest. Milline kontrast näiteks Keith Siilatsiga, kes Kurvitzi sõnul "ei laenanud isegi viit krooni, ilma et oleks seda suure intressiga tagasi küsinud".
Raha käis näppude vahelt läbi palju, aga pihku jäi vähe. Tavaline kulutustaks oli ehk 2000–3000 dollarit nädalavahetuse jooksul (Kurvitz meenutab "trendiklubisid, kus pidid juba sissesaamiseks turvamehele midagi pistma ja esimese asjana 800 dollarit maksva šampuse lauale tellima"). Aga siis sai raha ka otsa ning esmaspäeval söödi juba nuudleid. Üks väga ilus sünnipäev peeti rahapuuduses maha kuuedollarise veini ja poole tordiga.
Jürgeni kuldajastusse hakkas roostet ilmuma paari aasta eest. Töölepingud jäid aina lühemaks ning artiklid tema ja eksnaise Ayesha Kaljuveega seotud nišiajakirjas Ego muutusid aina mõtlikumaks – ühes loos peatub Kaljuvee pikalt Georg Henrik von Wrighti mõttel, et inimesed on kõigest kärbsed jumala kohvilauas.
Nimekas Eesti ärimees meenutab Jürgenit jõuluajast 2004: "Sõbrad olid temast eemale tõmmanud, jõi – muust ainest ei olnud minu arust märki –, suurlinna ohver, pikk sall üle õla, baarmenidte kaugelt tuttav lemmik." Kurb kontrast sellele puertoriikolast meenutavale vaimukale noormehele, kes teatas Postimehele antud intervjuus mõned aastad tagasi, et tema raporteerib ainult päikesele.
Kuid miski ei takistanud Kaljuveed unistamast. Ta helistas klassivend Mihkel Kärmasele ja rääkis tund aega, et on avastanud filminduse kassahitiretsepti. Ta andis intervjuu, et on ostnud kokku mäetäie botaseid ning alustab kohe-kohe karjääri disainerina. Ja paljud uskusid. "Jürgenil ei ole üldse mingeid raskusi. Kui mina temaga kolme nädala eest rääkisin, oli kõik jumala vinge," tulistab Kadri Kõusaar, kes keeldub nõustumast mõttega, et Jürgen tšekivõltsimisega oleks tegelenud. "Kokaiin kokaiiniks, see on veel okei – ju siis oli peoperiood," hüüatab ta.
New Yorgi ametivõimud mõtlevad ilmselt teisiti, sest nõrgem võltsingusüüdistus on Kaljuvee kohtupabereist tänaseks kadunud ja jäänud on vaid tõsisem narkoparagrahv 220, mille lõige 9 punkt 1 puudutab narkootilise aine omamist koguses üle 3,54 grammi. 14. detsembril pidi Kaljuvee arestikambrist New Yorgi kriminaalkohtu grand jury ette toimetatama, et otsustada, kas süüdistus avatakse või mitte. Mõjub nukralt, et päikesepoisi kaaskohtualusteks olid tol päeval peamiselt võltsitud träni müümisega vahele jäänud tänavakaubitsejad, kes, nagu Kaljuveegi, kasutasid enamikus riigi määratud advokaadi teenuseid.
Teemat kommenteerima nõustunud New Yorgi advokaadi Piret Loone sõnul süüdistatakse Kaljuveed Felony C’s ehk keskmise raskusega kriminaalkuriteos, mille eest võib määrata vanglakaristuseks üle ühe aasta. "Veel hiljuti olid narkokaristused väga ranged, aga aasta alguses muudeti neid natuke leebemaks. Süüdistatav võib teha plea bargain’i, mille alusel saab ilmselt kergema karistuse, või minna kohtusse, kus tõenäosus kaotada on suhteliselt suur," räägib Loone.
Esimest korda kohtu alla sattuja šansid reaalsest vanglast pääseda on Loone hinnangul üsna head, ent süüdimõistmine toob mittekodaniku puhul tavaliselt kaasa riigist väljasaatmise. "Convicted felon’i märge võtab ära šansid ka paljude töökohtade saamiseks," lausub Loone. "See on väga-väga tõsine asi."
Theodore Dreiseri "Ameerika tragöödia", mastaapne romaan noore maamehe edujanust ja allakäigust New Yorgis, lõpeb veelgi tõsisemalt – kõigist hüljatuna elektritoolil. Kaljuveed ei ole tema sõbrad maha jätnud, vähemasti mitte esialgu. "Tean oma kogemusest, et iga probleem on millekski hea. Ma usun Jürgenisse," teatab Kaur Kender. Ja Raoul Kurvitz e-mailib: "Loodan, et see juhtum suudab Jürgenile õpetada, et ta ei teeks neid kroonilisi vigu, mida ta oma edevusest vahetpidamata teeb."
Neli tsitaati
"Me oleme palunud USA võimudel talle edasi öelda, et tal on õigus Eesti konsulaadiga ühendust võtta. Seda ei ole ta siiamaani teinud."
Eesti konsul New Yorgis Signe Matteus olukorrast 14. detsembril
"Oodake nüüd üks hetk!"
Ainus lause, mille Kaljuvee sõber Keith Siilats talle helistanud ajakirjanikule enne kõne katkestamist ütles
"Kas temaga juhtus midagi halba?"
Kroonika peatoimetaja Ingrid Tähismaa polnud teisipäevaks oma ajakirja püsikangelasega seotud uudisest veel teada saanud
"Loodetavasti mõistate, kui raske lähedastel sellest kuuldes on."
Vabariigi Presidendi Kantseleis töötav isa Jüri Kaljuvee keeldus SL Õhtulehele juhtunut kommenteerimast
