12.12.2008, 00:00
Ameerikast tulnud advokaat julgustab Eesti ettevõtjaid
Yrjö Ojasaar (37) loobus suurepärasaelt alanud karjäärist USAs.
Uus tegija Eesti juuramaastikul, Yrjö Ojasaar on nõukogude
võimu eest Ameerikasse pagenud ajakirjaniku Markus Larssoni (endise
nimega Raivo Ojasaar, 61) poeg. Ta töötab Luiga Hääl Mody
ja Boreniuse advokaadibüroos, kus annab innovaatilistele firmadele
nõu, kuidas kasvada. Ojasaar hoolitseb näiteks, et Eesti teadlaste
välja töötatud lihaste diagnostikaseade Myoton
välisturgudel läbi lööks. Varem on ta leidnud investorid
biokütusefirmasse Nordic Biodiesel ning kaasanud kapitali Soome
nanotehnoloogiafirmasse Braggone.
Ta ütleb enda tugevateks
külgedeks inglise keele ja rahvusvahelise kogemuse ja väidab, et
“ei julgeks iialgi kohtus eesti keeles konkureerida selliste siinsete
advokaatidega nagu Marti Hääl, Sven Papp või Jüri
Raidla”. Olgugi et eesti keelt räägib Ojasaar puhtalt.
25 aastat tagasi elasid Ojasaared Helsingis. Isa Raivo töötas
TASSi korrespondendina ning oli ühtlasi kolm aastat väidetavalt KGB
ja CIA topeltagent. Ema tegi N Liidu saatkonnas telefonistitööd.
1986. aastal põrutas perekond USAsse, kus isa sai uue identiteedi ning
ilmus Markus Larssoni nime all eetrisse raadiojaamas Ameerika Hääl.
Virginia ja Minnesota ülikoolides juurakraadi omandanud
Ojasaar tõusis seitsme aastaga USA advokaatide tippu. Kaitses edukalt
mitut suurfirmat, teiste hulgas Fordi ja Hondat, tootjavastutust puudutavates
vaidlustes. Neis lahati küsimusi, kelle süül juhtuvad
õnnetused ATVde, autode, helikopterite ja lennukitega.
“Ma ei kaotanud mitte kordagi!” kinnitab Ojasaar. “Aga
selleks tuli muidugi teada, millal on õige aeg kompromissidele
minna.”
Ühe eestlase võidukaasustest valis tuntud
juuraajakiri The National Law Journal 2001. aastal kümne suurima
võidu hulka. Hondat süüdistati karjääris ATVga
juhtunud õnnetuses, kus kannatanu kaotas silma ja nõudis Hondalt
nii kahjutasu kui ka ATVde müügi lõpetamist USAs.
Kaotuse korral kandnuks suurfirma sadu miljoneid dollareid kahju.
Ojasaarel õnnestus vandemehi veenda, et ATV on ohutu, kui seda
õigesti kasutatakse. Hageja ja tema kuue eksperdi tunnistused
lükkas ta ümber avarii taaslavastamise ning selle laborites
põhjalikult läbi uurimise järel. ATV teema on Eestiski
aktuaalne, teab Ojasaar. “Kui inimene võtab masina, mis on
mõeldud sõitmiseks metsas mudas kiirusega 20 km/h, sõidab
sellega Tallinna kesklinnas asfaldil, gaas põhjas, ning satub
õnnetusse, siis ma ei ütleks, et see on õnnetus, pigem
hooletus.”
Teisel juhul tuli eestlasel kaitsta Fordi, kellele
taheti kaela määrida süüd tuhandete traagiliselt
lõppenud avariide pärast. Need olid juhtunud Fordi maasturitega,
millel sõidu ajal lõhkesid kummalistel põhjustel
Firestone’i marki rehvid.
Ojasaare sõnul selgitati
välja, et nimetatud rehvidel olid defektid, mis muutsid soojas kliimas
liiga täis või liiga tühjade rehvidega sõitvad
koormatud maasturid potentsiaalseteks surmarelvadeks.
Unistusi on
Ojasaarel mitmeid. Et Eesti ettevõtjad seaksid endale ambitsioonikamaid
eesmärke. Et siin tekiks sarnane tehnoloogiaettevõtete buum
nagu 1980. aastatel Iisraelis. Et Eesti kõrgkoolide kvaliteet saaks
võrreldavaks USA või Singapuriga. Ja et riik lõpetaks
firmade “trahvimise”, kogudes töötajate koolitamiselt
erisoodustusmaksu!
Vabal ajal mängib Ojasaar sulgpalli ja
käib palju teatris. “Teater elavdab ajutööd ja aitab
mõista, et raha pole ainuke mõõtühik. Kui kogu a
eg ainult äriinimestega rääkida, muutub mõtlemine
jäigaks ja ratsionaalseks. Miks on iPhone nii populaarne telefon, kui
Nokia on ka hea – vajutan ja ta helistab.”