Kui visiit läbi sai, ohati Tallinnas kergendatult, võib-olla isegi rõõmsalt. Härra Billingsea kiitis eestlasi südika tegutsemise eest. Võrdluseks sobib Läti, kes samuti teda vastu võttis. Pilt Tallinnas ja Riias oli väga erinev. Esimeses heatujuline Billingslea, teises aga mürises äike ja lõi välku. 

Läti ametnike  pärast kohtumisi antud kommentaaridest tuli ameeriklaste sõnum selgelt välja. Diplomaatilist kõnepruuki kõrvale jättes oli see lihtne: panime ühe teie (Läti) panga kinni, aga te olete pätid edasi ja tegelete ikka veel rahapesuga.

Ameeriklaste mõju näitab Läti suuruselt kolmanda, ABLV pangaga juhtunu. Kuu aega tagasi teatas USA rahandusministeerium, et kaalub ABLV lisamist nimekirja, millega kaasneks nende korrespondentkonto sulgemine USAs ja koos sellega dollariarvelduste lõppemine. Lisati, et ABLV-l on 60 päeva aega vastamiseks.

 ABLV kliendid ja partnerid arvasid, et pangaga pikka pidu ei tule ja läksid sealt minema. Kõigepealt tormas küll appi Läti keskpank, abilootust andis ka Euroopa Keskpank. Aga ühel hetkel ei tõstnud Euroopa keskpankurid enam lätlaste abipalvete peale toru.

3. märtsil teataski ABLV, ligi 1000 töötajaga finantsasutus, et läheb likvideerimisele.

Seepärast on mõistetav, miks Eestiski hoolikalt jälgitakse härra Billingslea taoliste inimeste käike ja ütlemisi. Aserahandusministri Tallinnas nähtud hea tuju ei tulnud Eesti finantssüsteemile sugugi kergelt.

Viimased aasta-kaks on Eesti pangad tegelenud suurpuhastusega. Pinninud oma kliente, jälginud nende ülekandeid ja rookinud välja neid, kes ei meeldi. Swedbanki, SEB, Luminori ja teiste kliendihaldurid on piltlikult öeldes helistanud läbi oma kliendibaasi ja rääkinud: teate, te ei meeldi meile enam, võtke oma raha ja minge minema.