Ühe Tallinna lasteaia meililisti laekus kevadel kiri, kus üks ema mõnitas avalikult oma lapse isa. Ema teatas, et lapse isa Toomas* tegeleb tema psühholoogilise väljakurnamisega. Muu hulgas avaldas ta kartust, et mees pole lapsele järele tulnud, ja väitis, et naisega suheldes annab ta segaseid vastuseid.

Kui lapse isa, edukas ettevõtja Toomas seda luges, tundis ta jõuetust.

Kaua võib, ja kas üldse võib teda lõputult alusetult kiusata, süüdistada, alandada, häirida, halvustada, diagnoosida ja kogu aeg ähvardada, et „kohe lähevad paberid kohtusse“.

Loomulikult tõi ta lapse õigel ajal ära. Oli ju tema kord. Ta ju armastab oma ainsat last.

Edasi lugemiseks , telli digipakett või osta artikkel
0,99 € Osta artikkel