“Andke mu sammas tagasi!”
“Septembri lõpus lähen Ansipi audientsile,” lubab Ants Teder (79), Vabadusvõitlejate Liidu juhatuse liige, kes mälestusmärgi valmistamiseks eraviisilist korjandust läbi viis ja selle meisterdada lasi. Teder tahab peaministrile tõestada, et mälestusmärk “60 aastat Eesti kaitselahinguid” kuulub talle ja peaks seega tagastatama.
“Ega kivi taevast kuku, kivi ostu kohta on arve 20 000 krooni peale. Arvasin, et olen selle ammu ära visanud, kivi sai ju tellitud mitu aastat tagasi, aga õnneks leidsin lauasahtlist, et on olemas. Ümmarguselt läks see asi meil maksma 80 000, aga muu kohta pabereid ei ole, sest need olid kokkuleppelised asjad, nagu öeldakse.”
Kas Teder saab kivi tagasi või mitte, lubab Lääne Maakohtu eeluurimiskohtunik Aita Rajavere otsustada tuleval nädalal. See on hetkel ainus küsimus, mis Lihulas mullu 2. septembril toimunu osas veel lahtine.
Kuus köidet uurimismaterjali
Tederi väitel rääkis rahvastikuminister Paul-Eerik Rummo detsembris, kui vabadusvõitlejad tal vastuvõtul käisid, et temale on antud korraldus see asi lõpuni viia ja juhtumile tõmmatakse joon alla juba veebruariks. “Varsti hakkas aga valitsus vahetuma ja siiani vastust ei ole.”
Rummo poliitiline nõunik Aarne Veedla täpsustab, et rahvastikuminister puutus Lihula teemaga kokku vaid põgusalt Lähiajaloo komisjoni töö käigus.
“Margus Leivo, tollane siseminister, pakkus sammast komisjonile. Rummo vastas, et komisjonil on muud ülesanded. Lääne ringkonnaprokurör Indrek Kalda ütles siis, et tegu on asitõendiga, mis jäägu parem nende kätte.”
Kalda lõpetas Lihula sündmuste kohta algatatud neli kriminaalasja alles augusti keskel. Ta põhjendab uurimise pikalevenimist üle keskmise mahuka materjaliga. “Kuus köidet, hulk fotosid ja videomaterjali, üle saja inimese üle kuulatud. Uurimine toimus kogu aeg, sõltumata valitsuse vahetumisest”. Esialgu uuriti kõike ühe asja raames, aga hiljem eraldati teatud isikute osa. “Selle raames, kus oli kahtlustatav isik, kes kraanajuhti kiviga tabas, uuriti ka valitsuse tegevust. Kolmes ülejäänud asjas uuriti politsei suhtes kasutatud vägivalda.”
Neljast kive loopinud isikust kaks on alaealised, nemad suunas prokurör alaealiste komisjoni. Poiste süüd kergendab asjaolu, et nad viskasid kive täiskasvanute eeskujul. “Kahjuks täisealist isikut, kes poisse kive viskama õhutas, ei tuvastatud.”
Kahe täiskasvanu süü luges prokurör väikseks, mistõttu puudub avalik menetlushuvi. Üks mees sai 3500 krooni trahvi, teine teeb Lihula Kultuurimajas 80 tundi üldkasulikku tööd.
Valitsuse tegevuses prokurör mingit kuritegu ei leidnud. Otsusest võib lugeda, et valitsus teisaldas mälestuskivi enda omanikuõiguste ja maine kaitseks tuginedes tsiviilseadustikule. Selle järgi loetakse kinnisasja olulisteks osadeks sellega püsivalt ühendatud asjad ning kinnisasi ja selle oluline osa ei saa olla eri isikute omandis. “Mälestuskivi oli selles asjas asitõendiks. Et selle kuuluvuse osas on vaidlus, peab menetlusseadustiku järgi otsustama eeluurimiskohtunik, kellele kivi kuulub.”
Paneme kivi uuesti püsti
Kus mälestuskivi, kui asitõendit hetkel hoitakse, ametnikud Ekspressile öelda ei taha. Kalda vihjab vaid, et kivi on Päästeameti haldusalas. Tederi teada olevat sammas kuskil Tallinnas või selle lähedal. “Kus, nagu öeldakse, julgeolekukaalutlustel ei öelda.”
Juhul kui riik mälestuskivi Tederile tagastama peaks, kavatsevad vabadusvõitlejad selle taas välja panna. “Selge on see, et ära me teda ei viska. Seal ei ole ju midagi provokatiivset või riigivastast. Kujutatud on sõdurit tolleaegses riietuses. Kuju tuleb üles panna. Vaatame, kuhu saame,” märgib Vabadusvõitlejate Liidu juhatuse esimees Gunnar Laev.
Teder ütleb aga otse välja, et Lihulas on eramaaomanikud pakkunud samba asukohaks oma õuesid ja aedu. “Siis ei saa riik ütelda, et loata pandud märk.”
Kui Tederi tõenditest ei piisa ja riik sammast tagastada ei taha, läheb kiviomanik kohtu kaudu vara välja nõudma.
Nõunik Veedla arvates peaks vabadusvõitlejate esitatavaid pabereid siiski väga põhjalikult uurima. “Siin on igasuguseid signaale, kuidas sellised monumendid võivad tekkida. Asi langeb reeglina kokku Vene Föderatsiooni sammudega rahvusvahelisel areenil.” Veedla sõnul tasub selles mõttes silmas pidada asjaolu, et järgmisel aastal teeb Euroopa Nõukogus ettekande fašismiilmingutest Euroopas ei keegi muu kui Vene foderatsiooninõukogu välisasjade komisjoni esimees Mihhail Margelov.
