ANTENN: Täitsa pael lint
Hämmastav küll, kuidas ühele telesaatele nii adekvaatne pealkiri on leitud. ETV 50 aasta otsingu- ja leidmisrõõmudest pajatav “Lint” ongi lihtsalt vanadest lindijuppidest kokkusõlmitud pildirida – ilma kommentaarideta. Paraku ei ole sedalaadi ajalootutvustus suuremat väärt, sest pilt võib olla petlik ja nõukogudeaegne telepilt seda suuremas osas ongi, eriti sedavõrd politiseeritud elualal nagu tippsport. Aga just spordist kolmas, 9. juuli saade jutustaski.
Kui sportlane ütles, et läbisaamine NSV Liidu koondises erinevatest rahvustest sportlaste vahel oli “üllatavalt hea”, siis mida ta tegelikult ütles? Mitte midagi. “Halb” ta loomulikult öelda ei saanud. Mida ütleb pahaaimamatule vaatajale näiteks Kalevi korvpallimeeskonna rõõm pärast NSV Liidu meistritiitli võitmist 1991? Tema võtab seda puhta kullana, tema ei tea või ei tule talle meelde, et Leedu meeskonnad Žalgiris ja Statyba (loe: Sabonis ja Marciulionis) nendest võitlustest loobusid.
Samasugust tausta avamist vajanuks ka Jaak Uudmäe Moskva olümpiavõidu näitamine. Raadio otse-eetris igatahes kõlasid tema palju pahandust teinud sõnad sellest, kuidas ta kartis, et kohtunikud Sanejevile vajaliku võidutulemuse lihtsalt “ära mõõdavad”.
Huvitav, kas Eesti Raadio arhiivis on see lõik alles?
Ometi saab vanade videomaterjalide abil kerge vaevaga häid saateid teha. “Enne ja nüüd” võrdlus hakkab igal juhul domineerima, saade saab vajaliku mitmemõõtelisuse nii ajas kui ruumis. Nagu Reet Linna “Tuleb tuttav ette” tõestas, ei vaja selline formaat erilist tarkust ega originaalsust, tulemus on ikka huvitav.
Aga spordireporterid olid nõukogude ajal küll palju paremad kui praegused (välja arvatud Lembitu Kuuse). Eks anna Toomas Uba ehe kiljatus Souli olümpiamängudest osa võtnud ENSV sportlaste pidulikul vastuvõtul edasi kõige peamist: “Te võistlesite nii hästi, et teid oli kogu aeg televiisoriekraanil näha!”
Kes suudaks tänapäeval tippspordi olemust sama ammendavalt kokku võtta?
Ajalooliste saadete tegemisel on ETV viimasel ajal näidanud nii positiivset kui negatiivset. Esimeses vallas meenub “Muinas-teevee” tandem Mart Kalm ja Rohke Debelakk, kes tegid just seda, mida vaja, st andsid arukaid kommenetaare. Teist esindasid “Vana aja asjad”, mille ainus hea omadus oli, et see andis tänuväärse paroodiamaterjali Toomas Kalli vana-aasta õhtu naljasaatele “Oli mis oli”.
“Lint” kuulub samuti teise kategooriasse – kuigi selles pole midagi parodeerida.
Sage arhiivimaterjalide näitamine on ETVs eriti Ilmar Raagi ajastul firmamärgiks kujunenud ega seostu sugugi ainult kanali juubelisünnipäevaga. Sel kombel näidatakse täiesti pärusaadliku kombel koht kätte uustõusiklikele kommertskanalitele, kes oma arhiividest mitte midagi vastavat ei leia.
