Arengufondi tegevjuht Ott Pärna selgitas Ekspressile, et idee kohaselt saaks iga äriplaani koostanud inimene taotleda Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuselt toetust ehk nn ettevõtjapalka. Selle suuruseks oleks tema eelneva poolaasta keskmine kuupalk ning EAS tasuks seda kolme kuni kuue kuu jooksul.

Pärna sõnul ei peaks inimesed sel juhul võtma endale kohe ettevõtja vastutust ning neile tagataks oluline baassissetulek, mida uue ettevõtte tegemine (ka starditoetusega) ei suuda. "Kui asi läheb käima, saab edasi minna ettevõtjaks vormistamise peale," lisas ta.

Ettevõtjapalga idee autor on MicroLinki Püsiteenuste arendusjuht Märt ­Ridala, kes pakkus idee Arengufondile välja juba aasta tagasi. Ridala ütles, et pani alustavate IT-firmadega töötades tähele, et paljude ettevõtjaks sobivate inimeste probleemid sarnanesid tulevaste emade omadega: palk on olemas, laenud ja muud kulud ka, ent siis, kui on vaja lapsi teha või ettevõtet luua, kardavad nad tuludest loobuda. Toetus aitaks seda hirmu vältida.

Majanduse elavdamise paketis pakutakse kriisiaja meetmena välja ka ajutised maksusoodustused töökohti säilitavatele või loovatele ettevõtetele. Selle erivariant võiks olla töötuid palkava ettevõtte vabastamine teatud ajaks tööjõumaksust.

Valge Raamat märgib: "Kasvuaegade tipul küttis meie majanduskasvu ca 95 miljardit krooni välisraha aastas. 2009. aastal jääb sellest optimistlikel arvutustel järele vaid kolmandik. Elatustaseme hoidmiseks peaksime suutma seda vahet kiiresti katta." See eeldab vaba raha leidmist riigi seest või välisinvesteeringute väljavõitlemist üha karmistuvas konkurentsis.

Välisinvestorite ligimeelitamiseks võiks luua "kõrgetasemelise esindusisiku" ametikoha valitsuse juures või peaministri büroos. Mõnes riigis täidab sellist rolli asepeaminister, mõnes väliskaubandusminister või nn tsaar, Suurbritannias Yorki hertsog Albert.

"Tõsiselt välisinvestorite lävepakust üle saamiseks ning ka siseriiklike diilide elluviimise tagamiseks on vaja staatust riigiaparaadis, ettevõtjate seas, ühiskonnas ja väljaspool," ütles Pärna. "Ja ka igal inimesel peaks olema kellegi käest küsida, kas Microsoftiga on räägitud ja mida nad Eestisse tulemisest arvavad, miks ­Google serverid Soome viib, aga mitte Eestisse, miks Eestist äriliselt olulistesse sihtpunktidesse mõistliku ajakuluga lennata ei saa, jne."

Ühe majandustegelase sõnul on väga oluline nn tsaari isik: "Tal peab olema eraettevõtluse kogemus. Ja see ei oleks vist kõige parem, kui sinna pannakse Siim-­Valmar Kiisler, kes haldusreformiga hakkama ei saanud."

Riik saaks välisinvestoritele pakkuda ka motivatsioonipakette tööjõu koolitamise, maa võimaldamise jms kaudu.

Arengufond pakub ka välja, et riik võiks suunata osa oma rahast ja üha rohkem Euroopa Liidu toetustest riskikapitalistidele, kes saaksid sellega kokku osta kriisi ajal odavnevaid ja suure potentsiaaliga ettevõtteid ka naaberriikidest. "Läti ja Leedu teevadki juba midagi sarnast. Mujal peetakse seda ka mõistlikuks," ütles GILDi juht Rain Tamm.

Samuti tasuks kaaluda pensionfondide raha suunamist rohkem Eestisse, sh börsil mitte noteeritud ettevõtetesse.
Valge Paberi koostas ekspertide mõtterühm, kuhu kuulusid Urmas ­Varblane, ­Marju Lauristin, Erik Terk, Taavi ­Veskimägi, Jaan Pillesaar ja mitmed teised tuntud ühiskonna- ja majandustegelased.