Ärge tsiteerige, varastage!
aalis süttivad tuled. Segu kahjutundest, kergendusest ja kohmetusest. Nagu ikka, kui film läbi saab. Kui sai koos pundiga vaadatud, siis kohendatakse ennast ja algab teine vaatus – tsitaatidega tolmutamine.
“Wong Kar-Wai, siis see Antonioni film, mis ta siis nüüd oligi, see unenäoline moment oli just sealt maha pandud... ja tagauksest sisenemine, see oli kummardus maffiafilmide klassikale.” Jupp toolidega kolistamist kulub veel sellele, kas 2004. aasta veebruaris välja tulnud film võib sekundeerida sama aasta jaanuaris esilinastunud teosele. Väike kihvatus, kui keegi mingi eriti peene viitega välja tuleb... aga alati võib ennast lohutada, et ta loeb ju arvustusi enne, mitte pärast.
(Filmi)loost endast eriti juttu ei tehta. Mis seal rääkidagi. Enne uinumist meenub veel üks tsitaat.
Miks on meie aja kangelane – tsitaat! – vabandus igavatele ja sisututele teostele? Kui tsitaat on seal, kus peaks olema lugu, siis miks ei protesteerita valjuhäälselt? Miks on “Kill Bill 2” nii halb film ja miks ütlevad inimesed: “Ei, mulle täitsa meeldis, mulle nii meeldisid need tsitaadid. Uus prantsuse laine ja mis seal oligi... ei, mulle meeldis.” Miks on nii, et Kiwa ja Kiis kureerivad sisutühja näituse “Ma olen tsitaat” ja neid ei vilistatagi välja?
Tsiteerimine ei ole viljaka mõttetöö tulemus. Tsitaat demonstreerib kirjaoskust, seda küll, kuid Eestis on see protsent... 99? Tsiteerimine per se ei ole tuumakas, tsitaat on reeglina efekt (räägin kunstist, mitte biofüüsikast). Kuid reeglina ei adu me tsitaati efektina.
Võtke oma ambitsiooniks inimeste mõjutamine, nende nutma ja naerma ajamine. Elage ja looge sooviga, et teid vihataks või armastataks. Ärge targutage, et Trier manipuleerib inimestega, rõõmustage, et inimesed lasevad endaga manipuleerida ja et see neid erutab.
Kui igal inimesel on oma lugu, siis jutustage neid! Jutustage neid just nii vaimukalt, kui te jutustate neid oma kõige nakatavama naeruga sõbrale. Jutustage neid sama julgelt, kui te jutustate neid uutele tuttavatele, kui kokaiin mõjuma hakkab. Jutustage neid sama põnevalt, kui te flirdite, ja jutustage neid sama osavalt, kui te valetate. Aga jutustage OMA lugusid. Ja kui teil on vaja kasutada tsitaate, kui miski, mida keegi on kunagi öelnud või teinud või olnud, on tõesti seda väärt, et teie loosse põimitud saada, siis, kuradi päralt, varastage see ja muutke oma looks, ent jätke tsitaatide ülistamine!
