Ühiskondlikult on muidugi kahju, et sellal kui me koos peaministriga helge tuleviku eest võitleme, kipuvad haridusega ja hariduseta lollid kogu aeg segama. Kui teadlased tõesti raha tegemisest midagi teaksid, ei käiks nad 1000eurose kuupalga eest hommikust õhtuni tööl.

Euroopa rahanduses praegu toimuv on hoopis kaval plaan, millega euro kurssi all ja ettevõtete ekspordivõimekust üleval hoida. Tulemus on ju ideaalne – aina madalamad palgad, välisturul odavamad tooted ja inimeste aina suurem soov tööle minna. Tuleb olla suurejooneline nagu Kiire isa “Suves”: nüüd, kus me juba niipalju kahju oleme kannatanud, ei või me seda asja mitte pooleli jätta!

Eestis mõistab mind vaid väike Sturmabteilung: president Ilves, peaminister Ansip ja asekantsler Ross. Ja veel kolm inimest minu aparaadist, kes seadsid kokku ESMi 100-leheküljelise seletuskirja. Kahju, et OECD neist kõige teravama pliiatsi – Pille Pruunsilla – üle meelitas. Ehk tema oskaks seletada, miks seletuskirja leheküljel 19 on maksimaalne kohustus 1,3 miljardit ja järgmisel leheküljel 1,8 miljardit. Hookus-pookus!

Saage aru. Mitte keegi ei mõista enam, mis toimub rahvusvahelises panganduses. Ainus palgaline optimist on presidet Ilves oma avaldustega à la “iga Kreekasse laenatud euro eest saame kolm vastu!”. 29. juunil otsustati moodustada üle-euroopaline pangainspektsioon. Siinkohal pean rõhutama, et Eestit ei puuduta see üldse, sest siinseid panku juhitakse Rootsist või Taanist ehk väljastpoolt euroala.

Inspekteerida jääb 17 euroalasse kuuluvat riiki. Neis on aga kokku 6000 panka! Kas me peaksime uskuma, et inspektsioon jõuab nende kõigiga tegeleda? Ei! Meid sunnitakse kuulama ikka samade donide ja senjooride häma, kelle “järelevalve” all Vahemere maade pangad “õitsevad”! Muuseas, teate, mis absurd mulle pähe ei mahu. Lugege hoolsalt ESMi lepingut, hoolsamini kui Riigikogu “geeniused”. Seal on kirjas, et 12% Euroopa stabiilsusfondist annab Hispaania Kuningriik. Ahhahhaa! Kelle rahast?!

Ma ütlen: rahvusvahelisel finantsturul on hüsteeria segamini apla kuritahtlikkusega. Äsja nägime, kuidas eurotsooni otsus 100 miljardi eurosest päästepaketist Hispaaniale ei mõjutanud rahaturgude “usku” üldse. Rahaturud “ei usu” Brüsseli tõsiseid kavatsusi. Kes siis tegelikult “ei usu”, pagan võtaks? Mis viga Euroopa Keskpangast 1% intressiga laenu võtta, rahvusvahelistes blogides hüsteeriat üles kütta ja siis ise Hispaania Kuningriigilt 7,4% intressi teenida? Hüsteeria on ka see, kui keegi ütleb, et väikese Kreeka pärast läheb eurotsoon uppi.

Eesti peaks asuma Soome poolele. Tagatisi pole tingimata vaja. ESM peaks pankadele appi minnes kohe nende aktsiad enda valdusse võtma. Nagu Obama talitas USA panku ja autotööstust päästes. Valitsuste võlad, mis ületavad 80% SKTst, tuleb automaatselt maha kanda. Et laenumulli puhujatele seesama mull näkku plärtsataks. Osa panku ja kindlustusfirmasid tuleks abi paluma – ja ESM saaks need enda omandusse noppida. Keskpank kapitaliseeriks need ahnusepesad jälle ära ja müüks viie aasta pärast edasi uutele ahnepäitsutele USAst, Hiinast, Britimaalt, Lätist ja Leedust.

Mõni tögab mind, et ma ei naerata kunagi. Kuid te ei näe mind ka nutmas. Edasi tuleb minna. Euroopast peab ikkagi saama ühtne majandusrusikas, kus valitsevad sõnapidajad riigid ja mis ei loovuta töökohti Hiinale ega USA-le. Meie liit on maailma suurim eksportija. Ärme lase donidel ja senjooridel Suurt Ühendust ära käkkida. On pahatahtlik viriseda, et esialgselt plaanitud viie aasta sissemaksed Kreekasse tuleb teha juba kahe ja poole aasta jooksul. Ärgem närutagem! Minu soome kolleeg Urpilainen ütles suuremeelselt, et ei tahagi ESMi laenude kasumis osaleda. Õige põhjamaalane ei ihale osaleda selles, mida ei tule!

Lõpetuseks. Tänutunnet poliitikute suhtes on ühiskonnas vähe, inimesed peaksid ikka aru saama, et Eesti rahandus on korras, isegi kui nende rahandusminister saab Kreeka keskmist palka. Veel paneksin kõigile eestlastele südamele, et nad eurojamale mõtlemisest puhkaks ja selle asemel nädalavahetusel korraliku triatloni teeks. Paar kilomeetrit külma vett, viiskümmend ratast ja kümmekond jooksu lülitavad mind täiesti välja, et värske mõttega järgmisele valitsuse istungile jõuda.