Äri virtuaalses maailmas
Miks meil üldse on vaja suhelda virtuaalsetes maailmades?
Meil on ju olemas meil, välksõnumid, telefonid...
Küsimus on selles, kuidas tuleme info üliküllusega toime. Kui
visualiseerime info, siis kas see muudab infot mõistetavamaks? Meie
sotsioloogid ja antropoloogid ütlevad, et info visualiseerimine muudab
info sisukamaks. Kui näeme midagi, siis on see reaalsem lihtsalt e-kirjas
või välksõnumis olevast tekstist. Visualiseerimine klapib
kokku meie kui sotsiaalsete loomade vajadustega kolmemõõtmelises
(3D) virtuaalses maailmas. Seal saame suhelda mitte ainult omavahel, vaid ka
virtuaalse maailmaga – luua selles midagi uut.
Visualiseerimine annab väga palju – saad pildist aru, et tegemist
on koosolekuga, saad aru, kes seda juhib. Meili ja välksõnumite
puhul nii ei ole. Kui virtuaalses maailmas on näiteks lõkke
ääres üks palk tühi, siis saad aru, et inimesed
räägivad lõkke ümber niisama juttu ja võid nendega
liituda, istudes palgile.
See kõik muidugi ei tähenda,
et järgmise viie aasta jooksul elaksime ja töötaksime 3D-veebis.
3D-mängud pole ju midagi uut. Mille poolest erineb
virtuaalne maailm lihtsalt mängimisest?
Mängus sa ei
tee seda, mida tahad, mängu taga on stsenaarium. Virtuaalses maailmas sa
ei järgi stsenaariumi. Sellises maailmas ehitad maju ja masinaid, lood
tegelaskujusid, sotsialiseerud, vahetad teistega ideid ja isegi teed äri.
Näiteks IBMis kasutab virtuaalmaailma äri toetuseks 3000 inimest.
Palun kirjeldage virtuaalmaailmate tulevikku ärilisest
vaatenurgast.
Näeme ärirakendustele potentsiaali mitmes
valdkonnas.
Müügi valdkond on lihtne – firmad tahavad
müüa ja kasutavad selleks milliseid vahendeid iganes. Näiteks
telerimüüja Circuit City kasutab virtuaalmaailmas telerit ja
diivanit. Teleriostjad teavad, kui oluline on teleri ja diivani vahemaa.
Circuit City võimaldab klientidel kogeda, et kui nad istuvad telerist
eri kaugusele asetatud diivanile, siis muutub teleri pilt. Nad müüvad
ka kööke – virtuaalmaailmas saad luua köögi ja
vaadata, milline köök su elamisse sobib. Circuit City kogub sel moel
palju kasulikku infot klientide käitumise kohta.
Muide,
inimesed ostavad koos sõprade ja perega online’is palju rohkem kui
offline’is. Küsimus on selles, kuidas seod virtuaalse
müügi pärismaailma äriga. Inimesed ju tahavad, et neile
toodaks päristeler.
Koostöö valdkonnas muutub
virtuaalmaailm tõhusaks globaalsete kohtumiste puhul. Enam pole
mõtet lennutada inimesi kohale ja saata neid klassiruumi, meil pole
selleks raha. Inimesed näevad peale slaidide virtuaalmaailmas ka seda,
kuidas asjad tegelikult toimivad – näiteks seda, kuidas server
kuumeneb üle ja kuidas jahutussüsteem toimib. Pealegi saavad inimesed
omavahel suhelda enne ja pärast virtuaalset üritust.
Või siis simulatsioonikeskkonnad. California ülikoolis
näidatakse interaktiivselt, mis toimub skisofreeniku meeles. Samuti saab
näidata epideemia levikut üle maailma. Või
küberrünnakut simuleerida.
Virtuaalmaailmal
on siiski mitmeid puudusi, näiteks silmside võimatus.
Tõesti, me ei ole veel emotsionaalses pooles kuigi palju edasi
liikunud, aga mõneti ehk siiski. Kui olen õnnelik, siis saan oma
avatariga hüpata ja tantsida. See on vähemalt mingi võimalus
näidata oma meeleolu.
Areng on kiire. Lähiaastatel
näeme, et pildi kvaliteet muutub sama heaks kui päriselus. Mida
lähemale jõuame s
ellele eesmärgile, seda rohkem pead ka silmsidet ja näed
näoilmet veebis.
Kahtlustan, et see on täiskasvanute
probleem, noortel pole sellest nii lugu. Nad teevad avatari, mis on üsna
abstraktne, näiteks tooli.
Kas meid aitaks edasi
näoilme tuvastamine veebikaamera abil?
Kuna enamikul
läpparitel on veebikaamera ning kui sellelt saaks infot edastada
avatarile, siis on see üks lahendustest.
Virtuaalmaailma kasutajaliideski on primitiivne klaviatuur. Kuidas
liides muutub tulevikus?
3D-hiir on juba saadaval ja see on
märksa parem abivahend virtuaalmaailmas liikumiseks. Riistvaratootjad
ilmselt saavad aru, et see on probleem, ja investeerivad selle lahendamisse.
Kasutajaliides ilmselt muutub, võib-olla tuleb midagi kinnaste ja
peakomplektidega seotut... Ei tea veel.
Kuid hoolimata kohmakast
kasutajaliidest näeme, et asi areneb kiiresti. Virtuaalmaailmas ei tegutse
ju lapsed, vaid täiskasvanud inimesed nagu meie.
Kui suureks peate libaisiksuste probleemi? Võin ju mängida
arvutimaailmas keda iganes.
Tegelikus elus on meil ju ka eri
rollid, mille puhul kasutame erinevat häält, väljendusviisi,
distantsi. Inimesed valetavad ka pärismaailmas. Virtuaalmaailmas
käituvad inimesed sama moodi nagu päriselus, aga lihtsamalt.
Sinu avatar väljendab su olemust. Näiteks üks mu
kolleeg esineb Predatori nime all. Sellest järeldame, et Ian on scifi
fänn ning ta on võtnud selle kuju, sest see väljendab
väärtusi nagu ausus ja töökus. Küsimus on pigem
virtuaalse tegelaskuju seostamises pärismaailmaga, näiteks inimese
isiku tuvastamises.
Milline on teie enda tegelaskuju Second
Life’is?
Mul on veidi pikem habe ja juuksed tagant patsis.
Mulle on öeldud, et mu avatar meenutab kung fu õpetajat. Tegelikult
tahaksin ka pikemaid juukseid, aga ei viitsi sellega vaeva näha. Ja muide,
tegelen juba 15 aastat aikidoga.
Kas te näete
vajadust virtuaalsetes maailmades seaduste järele?
Vajame
reeglistikku inimese kaitseks veebis ja pole vahet, kas tegemist on virtuaalse
maailma, jututoa või meiliga.
Halle alasid on väga
palju. Näiteks: kas on praegu seaduslik pesta virtuaalses maailmas raha?
Enamik valitsusi ütleb, et ei ole. Aga meil pole ka seda keelavat seadust.
IBMis on olemas juhtnöörid töötajatele, mis sätestavad
muu hulgas virtuaalse maailma kasutamist ja blogimist – need reeglid
kaitsevad nii töötajaid kui ka IBMi. Tavaline terve mõistuse
kraam. See aitab palju.
Turvalisus on globaalne probleem, mis
osaliselt laheneb ise, kuid osaliselt nõuab seadustikku.
Aga
ärge saage minust valesti aru: olen täiesti regulatsiooni vastu.
Tahan käituda vabalt, kuni ei tee kellelegi või tema avatarile
liiga ega tee asju, mida päriselus peetakse kriminaalseteks.
Tava- ja virtuaalne elu on sarnased: mõned kohad on lastele turvalised
ja mõned mitte. Aga mõlemas maailmas kehtib sama
põhimõte – kuni keskkond on turvaline, võidab
hea.