Pühapäeva pärastlõuna. Muidu üsna unises Pahkla külas on õhk pingetest paks. Teabetuppa on kogunenud ligi poolsada Angerja ja Pahkla külade elanikku. Keegi Hillar Männis üritab neile pähe määrida plaani rajada rahva heina- ja kapsamaale, kokku 100 hektarile surnuaed. Mitte tavaline, vaid 100 000 matmispaiga, kabeli, krematooriumi ja pargiga eliitkalmistu, kuhu hakkaks 30 kilomeetri kauguselt Tallinnast käima eribuss. 

Üleni musta riietatud Männis näeb oma pikkade juustega välja kui mõni rokkar. Ta on juba käinud kalmistuprojekti tarvis maad kuulamas Kohila vallas, kus (Angerja ja Pahkla külarahva arvates) pilgeni korrumpeerunud ametnikud nägid sellel isegi jumet. 

Külarahva seas levitatakse kaarti tulevase kalmistu võimalike piiridega. 

“See inimene siin on kalmistu rajamisest huvitatud. Meil oleks tark ta ära kuulata,” ütleb Angerja-Pahkla külavanem Mart Hein alustuseks. Ometi tambitakse kirgliku küsimusterahe all eos mutta nii külaline Männis kui külavanem. 

“Oot, kalmistu piiridesse on arvestatud terve minu krunt – ilma minu teadmata!” imestab üks härra. “See on aastasadu olnud põllumajandusmaa – kuidas vald siis nüüd pakub seda kalmistuks?” ei saa teine aru.  

“Mis küla sellest saaks – kas kolm hauakaevaja töökohta?” pärib kolmas. 

“Ärge tulge meie küla oma projektiga ära sittama!” kirub neljas. “Siin on karstiala ja kõrge põhjavesi – kas hakkate surnuid otse vette matma?” tõreleb viies. 

Külarahvas otsustab peaaegu ühehäälselt projektile vee peale tõmmata. Männise näost peegeldub nördimus, kuid mitte kaotusekibedus. 

Mees väidab, et umbes 40 hektari osas on ta juba kaubale saanud. Kuna vallavõimud näitasid rohelist tuld, asub ta nüüd külarahva suureks pettumuseks maaomanikega individuaalselt läbi rääkima. 

Männis seletab, et kalmistuprojekt võiks piirkonda tuua 100 miljoni krooni suuruse investeeringu ning luua suveperioodideks vähemalt 100 haljastaja töökohta. 100 hektarist 60 kuuluks hauaplatsidele ning ülejäänud 40 pargile. “Sellist mudelit pole isegi põhjamaades,” ütleb Männis, kes olevat idee saanud Ida-Kanadast. 

Uuel kalmistul saaks tellida kas või 50 ruutmeetri suuruse perekonna rahula. Hind sõltub maaomanike küsitavast rendihinnast. Küll aga käib hauaplatsiga kaasas kohustuslik hoolduspakett hinnaga 2000 krooni aastas. Selle eest hoitakse haud korras, istutatakse lilli ning süüdatakse küünlaid. Samuti on hinna sees bussisõit Tallinnast. Asja uba seisneb selles, et omaksed võivad ise asuda kas või teises maailma otsas, samal ajal hoiab keegi nende lähedaste haudu korras. 

Männise arvates võiksid inimesed olla huvitatud ka oma eri kalmistutele üle Eesti maetud lähedaste ümbermatmisest ühte kohta – sellegi võimaluse pakub kavandatav supersurnuaed. 

Kuid kes on Hillar Männis? “Ma ei ole mitte keegi,” ütleb ta. 

Äriregister ei näita mehe seost ühegi ettevõttega. Kuid ta väidab end esindavat osaühingut Frantius Grupp. See firma kuulub kellelegi Andrei ­Astapenkole ning omab kinnistuid Kuusalu vallas Salmistu külas. 

1990ndate alguses osales Männis  mitmes tehingus, kus heausksed omanikud kaotasid oma kinnisvara. See müüdi nende teadmata Männise vahendusel kolmandatele isikutele. Nendest tehingutes figureerisid teiste hulgas Hubert Hirv, Pavel Gammer ja Toonart Rääsk. 

Üks juhtum pärineb aastast 1994. Männis ilmub ühtäkki vanaproua juurde, kellele parasjagu tagastatakse väärtuslikku hoonekompleksi Tallinna vanalinnas. Ta teeb prouale ettepaneku, et võtab kompleksi rendile, ning moosib teda alla kirjutama ilmselgelt kahjuliku lepingu. Ning üllatus-üllatus, juba järgmisel aastal saab proua jahmatusega teada, et tema majad on müüdud ärimees Rääskile. Samalaadsest skeemist leiab Männise nime ka näiteks seoses ühe Merivälja ridaelamukompleksiga. 

Angerja ja Pahkla küla rahvas tõdeb, et pöörased projektid armastavad nende kodukanti. Mõni aasta tagasi hääletasid elanikud üksmeelselt maha plaanitud kruusakarjääri, mis valla toel siiski tööle hakkas. 

Hiljem jahmuti teise plaani üle ehitada samasse lähedale keset põlde ökolinn. 

Küla vahel levib must huumor, et kui järgmisena keegi tuumajaama projektiga lagedale tuleb, hakkab kogu küla kibedalt kalmistut taga nutma.