Vahe on selles, et kui kaevukaasi ja kaableid ostsid kokku vähetuntud metalliurkad, siis suured kogused kulda jõudsid hea mainega firmadesse Tavid ja K.A.Rasmussen. Kurikaelte eesmärk polnud aga mitte kullamüügiga raha teenida, vaid riiki käibemaksuga lüpsta.

Politsei luubi alla sattunud kullakogused olid Eestis mõistes kolossaalsed. 2010. aasta algusest kuni 2011. aasta kevadeni liikus siit läbi mitu tonni kullakange ja kuldehteid – niinimetatud romukulda. Parimatel kuudel müüdi-osteti kuni 400 kilo kulda! Võrdluseks: Eesti riiklik kullavaru on vaid 200 kilogrammi. 

Keskkriminaalpolitsei rahapesu andmebüroo (RAB) juhi Raul Vahtra jutu järgi oli romukullaäri skeem üles ehitatud filigraanselt: tundmatud kaabakad tõid Eestisse ostetud või varastatud kulda, müüsid selle koos käibemaksuga edasi, kuid jätsid käibemaksu ise riigile teadlikult ja tahtlikult tasumata.
Lõpuks jõudis kraam mitme vahendaja kaudu kokkuostjateni nagu Tavid ja K.A.Rasmussen. 

Arvestades, et pisut enam kui aasta jooksul liikus Eestist läbi kokku mitu tonni kulda ning ühe kilo pealt pistsid sullerid käibemaksuna tasku 5000 eurot, võisid nad kokku teenida 15-20 miljonit eurot kuritegelikku tulu.

Üks Tavidi “varustajatest” – jurist Sven Soesoni firma HH&SS – sattus RAB huviorbiiti sellega, et müüs nelja kuu jooksul Tavidile ühtekokku 135 kilogrammi segase päritoluga kulda, enamikus ehetena.
Vahtra büroo usub, et suur osa kullast pärines Venemaalt ning vähemasti osaliselt oli see kriminaalse päritoluga kaup, sest liikus süüdimõistetud kriminaalide kaudu.

Kes on Sven Soeson, miks on ta praegu vahi all? 

Ja mis veelgi huvitavam: mida järeldab rahapesijate hirm Raul Vahtra tõsiasjast, et Eesti kulla- ja valuutaäri turuliider Tavid on soetanud suures koguses tundmatu taustaga kuldehteid ning teeninud nende müügist tulu?

Loe lähemalt Eesti Ekspressi tasulisest versioonist