Äriühing süüdistab SEB panka kuriteos
Põhja prefektuuri majanduskuritegude talitus menetleb juba üle aasta kriminaalasja, kus OÜ Marteks Invest süüdistab SEB panka usalduse kuritarvitamises ja suure varalise kahju tekitamises. Kahtlustust kellelegi esitatud ei ole.
“Juriidiline vaidlus käib selle üle, kas SEB pank oli väärtpaberikonto haldurina õigustatud tegema ülekande ühe lepinguosalise taotlusel või mitte. Nimelt olid OÜ Marteks Invest väärtpaberikontol olevad aktsiad panditud ASi GILD Arbitrage kasuks. AS GILD Arbitrage otsustas pandi realiseerida ja pank kandis nende taotlusel aktsiad 2009. aasta 6. veebruaril üle,” selgitas Põhja ringkonnaprokuratuuri pressinõunik Arno Põder.
Ta lisas: “Kuriteokoosseis eeldab, et kahjusumma ulatub vähemalt 435 000 krooni ehk 27 800 euroni. Täpsemalt ei pea me võimalikuks firmade lepingulisi suhteid kommenteerida, kriminaalmenetlus puudutab ainult SEB panga rolli selles aktsiatehingus.”
OÜ Marteks Invest majandusaasta aruandes on kirjas järgmine tekst: “Juhul kui ei õnnestu 2012. a jooksul lahendada AS SEB pangale esitatud nõuet, milline tuleneb kontohalduri õigusvastasest AS Puumarket aktsiate tasuta müügist Gildile, tuleb kanda antud nõue kahjumisse ja lahendada äritegevuse lõpetamise probleem.” Bilansis on nõuete real ligi viie miljoni euro suurune summa. Seega – kas võimalik kahju on tõesti nii suur?
Ükski asjaosaline ei soostunud Ekspressile midagi kommenteerima. OÜ Marteks Invest üks esindajatest, vandeadvokaat Marko Kairjak viitas kriminaalmenetluse seadustikust tulenevale vaikimiskohustusele.
SEB Panga kommunikatsioonijuht Silver Vohu lausus, et varem pole SEB panka milleski niisuguses süüdistatud. Küsimusele, kuidas pank tõlgendab Eesti väärtpaberite keskregistri seadust, täpsemalt, mis tingimustel võib pank toiminguid teha ilma konto omaja nõusolekuta, vastas Vohu: “Seaduses ettenähtud juhtudel teeb pank tehinguid näiteks kohtutäituri, pankrorihalduri või pandipidaja korralduse alusel, neil juhtudel konto omaniku nõusolekut ei küsita.”
Usalduse kuritarvitamine tähendab karistusseadustiku kontekstis teise isiku vara käsutamise õiguse ebaseaduslikku ärakasutamist. Seadusesättega kaitstakse käsundiandja ja käsundisaaja usaldussuhet: suhet, kus ühel isikul lasub kohustus käituda võimalikult lojaalselt ja ausalt teise isiku suhtes ning tema parimates huvides.
