Armastus Eesti moodi… salmonellaga
Näost kahvatu, püsid vaevu jalul, vaevled tugeva kõhuvalu käes ja öösel ei saa magada, sest pead vähemalt 15 korda kempsu jooksma – see on salmonelloos. Seda haigust põhjustav bakter on avastatud Talleggi toodetes. Ehk siis just selles firmas, mis praegu reklaamib end lausega “Armastus Eesti moodi”.
ASi Tallegg juhatuse esimees Olle Horm räägib, et olukorda on päris raske hinnata, aga on kindel, et Talleggist välja salmonella ei pääse.
Tallegi kanatoodete müük on häiritud. Mis siis juhtus?
Hetkel on olukord selline, et osa karjast on nakatunud salmonellaga, mis tähendab, et osa kanadest ja nende liha on saastunud. Probleem on suhteliselt eriline. Nakatunud loomade liha töödeldakse termiliselt ja kasutatakse näiteks vorsti tootmiseks. Teisest küljest on meil nüüd puudu värsketest toodetest ja me peame neid sisse ostma. Lisaks otsustasime veterinaarametiga koostöös kinni panna oma haudejaama.
Seetõttu on häiritud mõne jahutatud toote, näiteks jahutatud kanakoibade ning filee tootmine. Ehk siis kuskil juulikuus tekib meil kaheks nädalaks päris sügav puudus värskest linnulihast. Kuna lindu lihtsalt ei tule…
Mida see inimestele tähendab? Kas teie toodang on tervisele ohtlik?
Ei. Nakatunud liha ja munad firmast turule ei jõua! Selleks on meil endal tohutult massiivne kontroll. Selles mõttes, et praktiliselt iga partiid kontrollitakse. Sellepärast majast välja salmonella ei lähe.
Kuidas kontrollitakse?
See on päris spetsiifiline teema. Igapäevaselt võtame igast partiist, ehk siis fileest proovi.
Kas tõepoolest võib salmonellaga liha kasutada vorsti tootmiseks?
Terve maailm kasutab seda. Sellest ei ole küll midagi. See on omaette suur teadus. Tegelikult bakteritega liha töödeldakse termiliselt ning pärast seda kasutatakse vorstide ja muude toodete tegemisel. Sest salmonellabakter hävib umbes 80 kraadi juures.
Kas salmonella küsimus tekib ainult linnulihaga seoses? Või on munad samuti nakatunud?
Talleggi munad on puhastunud. Muidu võib aga salmonellat olla igal pool. Leidub linnu-, veise-, sealihas. Täiesti tuntud bakter. Midagi uut või revolutsioonilist siin ei ole.
Kust see salmonella Eestis pärit on?
Talleggi puhul läks ta liikmele meie tehasest. Kahjuks meil oli kuskil veebruarikuus lindude söödatehases katlarike. Ise me kahtlustame, et sealt läks.
Konkreetselt, palun: milliseid samme te olete ette võtnud, et olukorda parandada?
Selleks on väga suured asjad. Ja kõige suurem samm on haudejaama sulgemine. See on suhteliselt suur otsus. Selle aja jooksul (kolm-neli nädalat - toim) me teeme seal desinfitseerimist. Saame selle puhtaks. Ideaalseks. Aga see on tohutult suur töö.
Arvan, et praegu võivad inimesed karta Talleggi toodangut osta.
See on nüüd klassikaline asi. Võin ütelda – ärge sööge toorest liha! See puudutab nii linnu- kui ka sea- ja veiseliha. Korralikul kuumutamisel hävib salmonella nagu enamik teisi baktereid.
Kas te ise sööte Talleggi linnuliha?
Mina söön nii sea- kui ka linnuliha. Ja, tähendab, oi kui palju!
Kas salmonellaga seoses oli vaja linde tappa?
Ei, sest nad tapetakse niikuinii ära. Ka praegu tulevad kanad tapale.
Toimub tavaline tapmisprotsess…?
Noh, koristus on tugevam. Lihtsalt nende liha kasutame teistmoodi.
Näiteks vorstis.
Vorstis, singis, grillbroileris.
Millised kanade haigusi võib meil Eestis veel tulla? Kas linnugripp ohustab meid?
Kuskil kaugel maailmas levib linnugripp. Minu teada Euroopas siiani sellist haigust leitud ei ole. Muid haigusi aeg-ajalt siiski tekib.
Kas linnuhaigusi võib kuidagi ära hoida?
Loomulikult. Ma mäletan hästi, kuidas paar aastat tagasi levis maailmas sõrataud. Sel ajal oli meile oluliselt raskem sisse pääseda kui näiteks Stenbocki majja. Kontroll oli meeletu. Tegelikult on linnufarmid väga suletud territoorium. Seal vahetatakse riideid, käiakse saunas. See on meeletu kompleks. See vajab tundide pikkust seletamist.
Eesti konjunktuuriinstituudi tänavu aasta esimeses kvartalis läbi viidud uuring selgitas välja tarbijate lemmikud kodumaiste tootjate hulgast. Tuli välja, et teine püsiv lemmik on AS Tallegg. Teie toodete eelistamine on 2004. aastaga võrreldes kasvanud kuue protsendipunkti võrra. Kas nüüd populaarsus langeb?
Ei taha öelda, aga kindlasti langeb. Näiteks, meil on olemas selline näide - veiseliha tarbimine Eestis. Kolm aastat tagasi, kui juhtus see hullulehmatõbi, lehed muust ei kirjutanudki. Vaatamata sellele, et hullulehmatõve (BSE) juhtumeid Eestis registreeritud ei ole. Tol ajal kukkus veiseliha tarbimine 15 protsenti. Ja nüüd siis, kolm aastat hiljem, on veiseliha tarbimine jõudnud tasemele, mis oli aastal 2002.
Reklaamkampaania, mis teil praegu käib – “Armastus Eesti moodi” – kas arvate, et see aitab teie imago taastada?
Ei ole selliseid mustvalgeid vastuseid. Nagu te ise teate, inimesed räägivad… Ja on olemas vana tõde - kus suitsu, seal tuld. Ja kahjuks austatud ajakirjanikud tahavad kuulda ainult halba.
Aga Tallegg oskab hinnata, kui suurest probleemist me räägime. Jah, oht on olemas. Ja keegi ei tea, kui suur see probleem tegelikult on.
Kas teie ei tea?
Täna veel ei tea. Aeg näitab. Praegusel hetkel mul on jube raske hinnata. Kolme-nelja kuu pärast tuleb välja, mis siis müügiga juhtuma hakkab.
Kas Soome juhtkond, kellele AS Tallegg kuulub, kommenteerib kuidagi olukorda?
Loomulikult, ka nemad püüavad koos meiega probleemi lahendada. Kuid tegelikult mingisugust revolutsiooni linnukasvatuses ei ole toimunud. Esimene jaanuar 2006 tulevad salmonella testimiseks hoopis uued meetodid.
Veel selline küsimus. Leedu munad, mis on meil müügil, on odavamad kui Talleggi omad. Kas see mõjub kuidagi teie ärile?
Mõjub. Muna on muna. Suhteliselt vähesed ostavad muna brändi järgi. Enamik ostab hinda vaadates. Meie aga müüme oma mune Leedus.
Protsentides kui palju?
Suhteliselt vähe. Linnuliha kohta võin öelda, et möödunud aastal oli meie eksport kuskil 20-25 protsenti.
Kui suur on teie kahjum salmonellaga seoses?
Praegu ei saa kuidagi vastata.
Ei tea või ei saa?
Mõlemat. Pool aastat me kindlasti veel andmeid ei avalda. Aga jutt käib ikkagi miljonitest.
Ettevõtte ajalugu
· Talleggi eelkäija Tallinna Linnuvabrik alustas tegevust juba 1956. a. Esimesel aastal toodeti ainult 24 000 muna ja 7,4 tonni linnuliha
· 1957. aastal peeti viies kanalas 11 500 kana, saadi 1,148 miljonit muna ja 32,3 tonni linnuliha. Kanamunade ja linnuliha omahind oli kõrge, vabrik töötas suure kahjumiga.
· Linnukasvatus oli Eestis esimene põllumajandusharu, kus 1960. aastate keskel mindi üle tööstuslikule tootmisviisile.
· 1968. aastaks oli eesmärk saavutatud: toodeti 42,2 miljonit muna.
· 1991. aasta oli tollase Linnuvabriku suurima toodangu aasta - toodeti 211 miljonit muna ja 1891 tonni liha. 1996. aastal toodeti 2808 tonni, 1997. aastal juba 5524 tonni.
· 1999 on Tallegg jõudnud Eesti toiduainetööstusettevõttete etteotsa, kuuludes kolmel aastal Äripäeva Toiduainetööstuse TIPP 100s kolme esimese hulka.
· 2001. aasta juuni lõpus ostsid Soome ettevõte HK Ruokatalo ning Rootsi Farmerite Federatsioon (LRF) AS Tallegg aktsiate kontrollpaki.
Eestis üle saja salmonelloosijuhtumi
Tervisekaitseinspektsiooni andmetel on tänavu esimese viie kuuga registreeritud juba 103 salmonelloosijuhtu. Enamik haigestunutest vajas arstiabi.
Tervisekaitseinspektsiooni kinnitusel pole siiski leitud inimeste salmonelloosi haigestumise kasvu seost Talleggi tabanud haiguspuhanguga. Talleggi kontrolliva veterinaar- ja toiduameti kinnitusel ei jõua nakatunud liha ja munad firmast turule.
Salmonelloosi võib põhjustada halvasti grillitud kana või toores muna. Bakter hävib umbes 80 kraadi juures.
Lindude organismis on salmonella tegelikult üsna tavaline bakter. Paljudes riikides nagu USA või Prantsusmaa ei hakata selle esinemise vastu elusloomadel üldse võitlemagi. Arvestatakse sellega, et korralikul kuumutamisel hävib salmonella nagu enamik teisi baktereid niigi.
