Lastootavale perele pidi seda teatama just doktor Žordania.

Mõned minutid enne töönädala lõppu istus lapseootel Anne* koos abikaasa Toomasegageneetikakeskuse filiaalis Tallinnas Hariduse tänaval. Neli nädalat tagasi oli Annelt võetud kromosoomianalüüsiks lootevett. Analüüsi tulemused pidanuks saabuma kahe nädalaga, kuid sellest oli kõvasti aega üle läinud.

„Lootega on halvad lood,” pidi doktor Žordania paarile ütlema. Oma jutu kinnituseks pani ta lauale ka paberi, millele on joonistatud 92 ümarat pulgakest — nende tulevasel lapsel on normaalse 46 kromosoomi asemel kaks korda rohkem ehk 92.

„See on üliharuldane anomaalia, millel puudub konkreetne selgitus,” rääkis geneetik. Sellise kromosoomirikkega lapsed tavaliselt ei sünni, ja kui sünnivad, surevad kuu jooksul…

„Seda kanda pole mõtet, sest rasedus katkeb 99,99 protsenti,” kinnitas Žordania.

Anne ja Toomas ei tahtnud enam kuulata. Nad olid kõigest aru saanud. Nende septembris ilmavalgust nägema pidanud põnni lihtsalt ei sünni…

„Kas analüüs on ikka raudselt kindel?” küsis isa, kui oli end lõpuks kogunud. 

„Jah, selle analüüsi tulemus nii näitab. Siin pole mingit kahtlust,” kinnitas geneetik.

Anne ja Toomas astusid laborist välja lohutamatus leinas. Terve nädalavahetuse matsid nad mõttes oma veel sündimata poega.

Žordania oli andnud neile kaalumiseks eri variante. Üks oleks olnud tablettide võtmine ehk medikamentoosne abort, teine raseduse kirurgiline katkestamine. Otsustama pidid nad nädalavahetusel.

Esmaspäeva hommikuks oli Anne ja Toomas mööda saatnud elu raskeimad 60 tundi. Anne helistas veel oma naistearstile, kuid ei saanud teda kätte.

Veidi hiljem helises Anne telefon — helistajaks Riina Žordania. Tal oli perele hoopis teine jutt…