Asko Künnap tegi riigile liiga moodsa logo
Asko Künnap (40) on heas mõttes vanaaegne mees. Ideed visandab tillukesse musta märkmikusse, mida alati kaasas kannab, alles hiljem võtab ette kompuutri. “Arvuti ei kujunda ise midagi, arvuti on vaid sirkel,” selgitab ta.
Praegu kasutusel olev taskuraamat nr 40 algab morsesignaalidega ning sisaldab muu hulgas sõber Lauri Saatpalu raamatu kujunduse võimalikku kondikava, aga ka mõningaid logosid.
Künnap on loonud rohkelt kuulsaid logosid: ajakiri Anne, Äripäev, ZEN Pling, MicroLink, Fat Burner, Koger & Partnerid, Head Read, Must Kuup, (M)Ärkamisaeg, põllumajandusministeerium, Saaremaa X, Tartu Alexander… Tema tehtud Delfi logo on püsinud muutumatuna juba 13 aastat.
Osaleda Eesti valitsusasutuste ühtse logo konkursil otsustas Künnap alles viimase päeva õhtul. “Ma ei lähe kärbsepiitsaga pimedusse vehkima. Tingimused tundusid liiga piiratud. Igaüks võib väikese riigivapi internetist alla laadida ja justiitsministeeriumi nime sinna Times New Roman fondiga juurde trükkida. Mõtlesin, et nad saavad sada ühesugust tööd ja võitja selgitamine on loterii-allegrii. Aga siis järsku tundus, et äkki on tegemist hoopis nipika IQ-testiga.”
Künnap võttis logo luues malli Saksamaa, Hollandi, Tšehhi ja Kanada analoogidest. Ning viimase minuti töö tõi konkursil võidu.
Mõned kadedad disainerid kahtlustasid, et Künnap võitis tänu “luuletusele” ehk võistlustöö seletuskirjale. Künnap vastas, et kui see oli tõesti nii, siis võivad kadetsejad mõnel järgmisel konkursil kaotada Ellen Niidule…
Riigisekretär Heiki Loot teatas mullu, et uus logo peab sisaldama väikest riigivappi, nagu riigivapi seadus ette näeb. Praegu kaitseb sama seisukohta riigikantselei sümboolikanõunik Gert Uiboaed. Seetõttu puhkes võidutöö kinnitamise eel Toompeal tüli, sest kolm sinist lõvi on logos olemas, kilpi aga mitte.
Künnapi tõlgenduses on tänapäevane kilp märulipolitseiniku läbipaistev plastkilp või küberkaitse nähtamatu virtuaalkilp: “Seega võime kilbi kujutamata jätta!”
Künnapit toetavad ka disainiliidud, kes kirjutasid tema idee kaitseks riigisekretärile ja peaministrile (valitsusjuht Andrus Ansip ja enamik ministreid toetab kilbita varianti).
Künnap on andekas ja isepäine kunstnik. Ekspressi lugejate ette ilmus ta 90ndate alguses koomiksi “Kosmoserotid” ühe autorina. Koomikseid, kus peategelaseks jaaguar (või oli see leopard?) Mummuline, joonistas Künnap juba koolipoisina. Ta käis inglise keele kallakuga Miina Härma gümnaasiumis ning koos klassivend Sven Sakkoviga mõtles tundide ajal lauamänge välja, sealhulgas praegugi poodides müüdava “Farlanderi”. Künnap on hiljemgi loonud mitu mängu, näiteks “Mees, kes teadis ussisõnu”, “Lotte lauamäng”, “Võidab see, kel on surres kõige rohkem asju” ja Bernt Notke teemaline “Danse Macabre”.
Künnap sai koolis käies tunda saatust, mis on omane paljudele tänapäeva lastele: tema vanemad töötasid välismaal. Isa oli Soomes eesti keele lektor, tegi seal doktoritöö, poiss aga elas koos vanaemaga Annelinnas neljatoalises korteris.
Kooli ajal tahtis Künnap saada luuletajaks. Praeguseks on tal ilmunud üheksa luulekogu, neist mitu koos Karl Martin Sinijärve ja Jürgen Roostega. Kirjandusringkondades tuntakse neid nime all Kolm Põrsakest.
Veelgi enam teatakse teda kunstniku ja reklaamimeistrina (ta on büroo Rakett loovjuht ja osanik). On saanud korduvalt aasta turundusteo ja reklaamitegijate Kuldmuna auhindu (aga ka kultuurkapitali luulepreemia ja ilusaimate raamatukujunduste diplomeid, mida tal on seinatäis).
Üks asi veel: Künnap toonitab, et eesmärk ei ole ümber teha Eesti riigivappi. Vapp ja logo on kaks eri asja. Logo ei asenda riigivappi, vaid sületäit erinevaid kirjuid logosid, mida riigiasutused praegu kasutavad. Logo puhul on küsimus selles, mis on hea Eestile, millisena tahame oma riiki näha ja näidata.
PS Riigikogu ei kasuta suurt riigivappi oma veebilehel, kuigi seadus seda nõuab. Riigikogu (kes seaduse vastu võttis) eirab ka punkti, et ta peab kasutama väikest riigivappi oma logos.
