Alates 2015. aastast taotleb kinni istuv Taago Vool pikaajalise kokkusaamise õigust oma tüdruksõbraga. Talle on küll võimaldatud telefonikõnesid ja lühiajalisi kokkusaamisi, aga pikaajalisi mitte. „On tekkinud oht lähisuhte purunemiseks,“ seisab Voolu kaebustes ja „Kooselulepingut tuleb kohelda võrdväärselt abieluga ja registreeritud elukaaslast sarnaselt abikaasaga“.

„Kooselulepingut tuleb kohelda võrdväärselt abieluga ja registreeritud elukaaslast sarnaselt abikaasaga“

Kõigepealt kaebas Vool Tallinna vangla ning aasta alguses ka Viru vangla peale. Vanglad ei ole siiamaani Taago Voolu taotlustele vastu tulnud. Näiteks selgitas Viru vangla selle aasta veebruaris tehtud eitavas otsuses: „Kooseluleping ei ole abielu ning seega ei ole aluseks pikaajalise kokkusaamise võimaldamisel.“ Tausta mõttes ongi oluline teada, et seadus käsitleb abielus ja mitteabielus olevaid vange erinevalt, kui need tahavad oma abikaasade või lihtsalt tüdruksõpradega kokku saada.

Kaebus Tallinna vangla peale on läbinud kõik kolm kohtuastet ja 1. augustil tegi Riigikohus lõpliku otsuse – Taago Vool kaotas. Vaidlus Viru vanglaga lõppes samuti. Taago Vool kaotas nii halduskohtus kui ka Tartu Ringkonnakohtus.

Siiski oleks nende kohtuotsuste põhjal liiga ennatlik teha järeldust, et Eesti kohtud ei kohtle registreeritud kooselu ja abielu ühtemoodi. Kuigi Taago Voolu argument kohtutes on olnud just see, et registreeritud kooselu ja abielu on võrdsed ja inimesi tuleks kohelda võrdselt, siis kohtud on oma otsustes sellest argumendist mööda vaadanud. Juriidilist peenkirja lugedes võib aru saada, et kohtud ei ole kooselu-võrdub-abielu argumendile tegelikult hinnangut andnud ja on otsustanud Taago Voolu kahjuks teistel põhjustel, viidates et Vool peaks vanglale tõestama oma kooselu faktilisust teistmoodi.