Astelpaju vajab häid ideid
Lauri Aaspõllu on Ekspressi lugejale tuttav mees. Sügisel, oktoobrikuus limpsisime Aaspõlluga Sõmerpalu lossis naturaalset astelpajumahla (see oli ülimalt hea!) ja Aaspõllu rääkis astelpajukasvatusest kui Eesti uuest tootmisharust.
Aaspõllu on teinud tublit tööd, tema AS Ilupuud (hilisem AS Andressel) on inimestele miljon taime maha müünud ja astelpaju istanduste all on Eestis juba ligi 1000 hektari maad. Nüüd on hakanud istandused tasapisi saaki andma ja tasapisi on hakanud ärevaks minema maameeste näod – mis marjadest saab?
Sügisel kogus Aaspõllu juhitav turundusühing A-Mari kasvatajatelt ligi ligi 300 tonni marju ja Aaspõllu lohutas, et marjade mahamüümine on kuude küsimus. Nüüd, pool aastat hiljem, ütlevad AS Pärnu Ranna mehed, et marjad on siiani külmhoones, maha pole müüdud midagi.
(Lauri Aaspõllu ütleb mulle telefonis, et külmhoones pole enam ühtegi marja. Ei teagi tõtt öelda, keda uskuda.)
Inimesed ei hoia ennast tagasi, kui nad kiidavad Aaspõllu talenti taimede müümisel. Lauri Aaspõllu on ületamatu artist ja geniaalne müügimees ja tema visioone on nauditav kuulata. Aga maamehed jagavad muljeid, kuidas ta su ju nii pehmeks räägib, et sa ei saa aru ka!
Nüüd on seis selline, et marjatoodang võib tänavu sügisel olla mitmeid sadu tonne tonni. Kuhu need panna?
Ilmselt on valida kahe võimaluse vahel: Esimene – kiruda Aaspõllut (seda võimalust jõudumööda ka kasutatakse). Ning teine ja veidi keerulisem – panna ise ajud tööle ja otsida turgu.
Tõnu Tamm,Leigo talu peremees, kasvatab samuti astelpaju. Leigo talu oligi koht, kus A-Mari asutati. Praegu räägib Tõnu Tamm, et tal tõrge ühistegevuse suhtes. Ta toimetab üksi ja on rahul.
“Ma müün marju ja nüüd juba ka istikuid. Eestis enam istikuid nii palju ei osteta, eelmisel sügisel ehmatati ära, et marjad jäid puu otsa ja polnud kuskile müüa. Nüüd Eestis ostetakse kolme-nelja taime kaupa. Pannakse endale põõsas aianurka kasvama, tehakse mahla ja gripp ei tule kallale.”
Aga Tõnu Tamm müüb istikuid ka Euroopasse. Mõtles, et käib läbi kõik Saksamaa puukoolid, viib igale poole viis astelpaju istikut ja ütleb, et kolme aasta pärast vaatame uuesti. Neil Saksamaal ei ole selliseid vene sorte, mis võivad anda 11 tonni hektarilt.
Tõnu Tamm on veendunud, et astelpajul on tulevikku, ainult et ise tuleb asja ajada, ise tuleb endale turgu otsida. Teiste peale loota ei saa.
Aadi Remmik, astelpajukasvataja, A-marja juhatuse liige ütleb, et mis parata, et on inimesi, keda ei rahulda miski peale maast leitud raha. Kriips vähem, siis on juba häda lahti. Ta soovitab kasvatajatel mitte tõmmelda, soovitab rahulikult võtta. Kui praegu ei ole turgu, pole häda midagi. Kui põõsaid niisama seisavad, ei kaota ju keegi midagi, küll ka turg tekib.
Aadi Remmik ütleb, et astelpajumarjadega on nagu DVD-dega. Nad olid meil olemas kümme aastat tagasi, aga keegi ei kasutanud, sest polnud DVD-mängijaid. Küll tuleb ka astelpajule oma aeg.
Turust ja hindadest rääkides ütleb Remmik, et mis seal teha, eks see astelpaju ole mahuäri. Ühe hektari puhul ei ole astelpaju kasvatamine üldse mõistlik, 10 hektari puhul on mõistlik, 100 ha puhul juba täitsa hea. Küll kõik laheneb ja küll lähevad hinnad paika ja leidub ka turg. Aastelpaju on läheb kaubaks 2008. aastal.
Astelpajukasvataja Anu Metsar räägib, et nendel kandis viie hektarilisest istanduset praegu pool ja sealt tuli paar tonni marju. Nad kamandasid oma sugulased-tuttavad marju korjama, viisid marjad toitlustusasutustesse, õpetanud marjadest mahla pressima (läbi sõela) ja suhkrut ja vett lisades sellest head mahlajooki tegema. Ja said kahest tonnist marjadest ise lahti.
Anu Metsar tunnistab, et turundus on aga iga äri süda ja ilma korraliku äriplaanita ei tule midagi välja.
“Sa pead pead kõigepealt täpselt kalkuleerima, kas sul on sellise tegevuse jaoks üldse aega ja tööjõudu. Kust sa saad niitjaid, lõikajaid, korjajaid, transportijaid. Kust sa leiad transpordi, külmutuse. Sa pead ju oma äriga ükskord plussi jõudma!”
Metsar usub, et astelpajukasvatusest Eestis saab asja.
Rõhu katsepunkti juhataja Madli Jalakas soovitab Eesti astelpajukasvatajatele rohkem ühistegevust. Üksi ei saa midagi!
“Eestlane on selline, et keegi teine peab tema eest midagi ära tegema. Võtke kokku ja tehke asi ära! Ma olen Saksamaal joonud segumahlu, kus on astelpaju sees. Küll need on head! Tehke kontsentraatidega segumahlu!”
Head udised astelpausõprasele kostavad Tartu Ülikooli Tehnoloogiainstituudist, kus võeti hiljuti kätte ja hakati uurima, mis selle väärt marjaga ette võtta võiks. Algatati projekt “Astelpaju väärindamine”, mille eesmärk on uurida, mida astelpajust teha annab, et teda toiduaine-, farmaatsia- ja kosmeetikatööstuses kasutada. Projektijuht Jaanus Eskusson ütleb, et kui Eesti Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus rahastab ka põhjalikumat rakenduslikku uuringut, siis paari aasta pärast on selge, mida Eesti istandustes kasvava marjaga teha saab.
Eskusson loodab, et ehk on võimalik astelpajust teha ka pulbrit nagu piimapulber, mida saaks vees lahustada ja lisandina kasutada.
Lauri Aaspõllu ise ütleb, et on vahepeal saanud valmis hea moosi. Üks partii läks Soome teele. Sellest moosist olen ka mina head kuulnud.
Aaspõllu räägib, et on teinud tohutult tootearendust, ja et sellele on läinud kogu tema taimemüügist saadud raha. Hommepäev võib ta kirjutada alla lepingu Šveitsi firmaga, kes kogu A-Marja toodangu kohe ära ostaks. (Aaspõllu: “Tahad nime teada? Ma ei saa oma ärisaladusi avalikult välja laliseda!”)
Sügisel ütles Aaspõllu, et tulgu ma nelja aasta pärast tagasi, tal on astelpajust miljard koos. (Ise ta seda enam ei mäleta.) Hoian pöialt ja soovin siiralt edu.
