04.07.2008, 00:00
ATV metsas tuleohtlik
Metsapõlengute kriminaalasjadesse on siginenud uus põlengute põhjustaja – ATV. Kuni uurijatel veel ühtki tõestatud juhtumit ei ole, tegi Ekspress eksperimendi, kas ATV süütab metsakuiva prahi.
Esmaspäeval, 9. juunil kell 11.43 tuli Päästeameti Põhja
häirekeskusele teade, et Pillapalu küla lähistel, otse
Põhja-Kõrvemaa looduskaitseala külje all puhkes
metsatulekahju. Vana veneaegse sõjaväepolügooni alal
põles ligi viis hektarit metsa. Kustutas seda kaheksa meeskonda, 22
päästjat.
Kolm nädalat pärast põlengut
küsime prokuratuurilt uurimise käigu kohta.
“Tulekahju põhjust ei ole võimalik hetkel öelda,
kuid arvestades tulekahju tekkekohta, on isesüttimine välistatud.
seega tuleb uurida inimese hooletu tegevuse võimalust, nagu ATVga
sõitmine, suitsetamine,” resümeerib Põhja
Ringkonnaprokuratuuri pressiesindaja Maria-Elisa Rannajõe. Tema
sõnul on see üks esimesi kordi, kui metsatulekahju võimaliku
põhjustajana nimetatakse ATVd.
Nädalapäevad
pärast Pillapalu põlengut koguneb Ekspressi kutsel Pillapalu
lähedale Anija valda Riigimetsa Majandamise Keskuse
maastikusõidualale rühm metsatulekahjude vastaselt meelestatud
meesterahvaid, ühel neist kõrgub järelhaagises ATV. Tahame
osaluseksperimendi korras tuvastada, kas ATV oma mootorikuumuse või
väljalasketorust paiskuvate sädemetega võib süüdata
metsa.
Teeme oma katse ohutuse mõttes liivasel pinnal. Kuiva
metsaalust esindab meie katses Põhja-Eesti Päästekeskuse
juhtivspetsialisti Ants Raava käega liivakarjäärist korjatud
metsapraht.
Kui ATVd käru pealt maha laaditakse, pillab Anija
metsaülem Ilmar Sirkas: “Pillapalu põlengu eel oli just
selliseid masinaid sündmuspaigalt läbi sõitmas
nähtud.” “Kesse nägi?” küsib Ain Polma.
Tema ettevõte Puhka Aktiivselt OÜ tegeleb ATVde rendiga, masinad on
sageli Aegviidus, Nelijärvel.
“Külarahvas,” vastab metsaülem. “Minu omad olid
kindlas kohas, olen ise alati juures,” kinnitab Ain.
Tuleohutuse teemalises vestlusringis selgub, et enamik metsatulekahjusid
avastatakse esmaspäeval. Et nädalavahetusel teeb rahvas metsas
lõket ja kustutab oma arust tule ära. Et mõni süsi
jääb aga hõõguma, puhub tuul järgmisel päeval
selle jälle põlema.
“Ma olen täiesti kindel,
et nii mõnigi tulekahju ei tule lõkkest, vaid masinaga
meestest.” sedastab Ants. “Kui pimedas vaatad, palju sädemeid
summutajast tuleb, ei taha mõeldagi, et masinaga metsa võib
sõita.”
“Ega iga kord ei mõeldagi, kui
masinatega metsa minnakse. Vaata, ega loomad metsas suitsu ei tee ja tikkudega
mängi. Ikka inimesed. Ja masinad ei ole süüdi. Asi on ikka
tihendis istme ja lenksu vahel,” rõhutab Aegviidu
Päästeseltsi asutajaliige Mihkel Schasmin. Päästeseltsi
meeskond nägi Pillapalu kustutustöödel tõsist vaeva.
Vestlusringi lööb lahku ringi keskele sööstev ATV.
Pistan ruttu peotäie vanu puulehti masina mootoriruumi, otse tuletoru
peale. Seal peaks olema sisepõlemismootori kuumim osa. Ongi.
Märkan, kuidas kinda kunstmaterjalist katteriie mootori leegitoru vastu
puutudes pikapeale sulab. 20 sekundit pärast katseprahi fikseerimist
leegitorul hakkavad sinna pandud lehed suitsema. Ja suits
läheb aina tihedamaks. Mehed ronivad ninapidi ATV rattakoopasse.
“Kas põleb?” pärib Ants.
Ootame. Kaks
minutit tuletorul veetnud metsapraht suitseb ja ajab sellist haisu, nagu levib
metsapõlengutel. Kuumus hakkab ka kindast võitu saama. Leeki meie
kraam siiski üles ei võ
;
;
;ta. Toon peotäie prahti päikese kätte. Leegitoru vastas
käinud puulehed on söestunud. “Kui nüüd siia tuul
peale puhub, ongi tuli lahti,” nendib Ants. Puhun söestunud lehtede
peale. Need pudenevad tolmuks.
”Mootor pole veel piisavalt
kuum. Alles pooletunnise sõiduga saaks tule üles,” teab
Mihkel.
Räägitakse lugu, kuis kord läinud mees
turbasesse metsa ja jäänud oma pereautoga seal kinni.
Kaevanud ratastega edasi-tagasi, vajunud aina sügavamale, kuni mootor
vastu turvast puutus. Tuli oligi lahti. Mees saanud minema, aga auto
põlenud ära. Koos metsaga. ATV on tagasi vestlusringi keskel.
Katset korrates on masina mootor tõesti veel kuumem. Fakt, et
leegitorul praht söestub, saab sedakorda kinnitust viie sekundiga.
Seevastu summutitoru, mis on ATV tagaosas ja juttude järgi samuti kuiva
metsaaluse süütab, ei ole isegi nii kuum, et heina pruuniks ajada.
Sädemeid sealt ka ei lendu. Loeme katse lõppenuks.
Järeldus
: Katse tulemusel selgus, et ATV on tuleohtlik,
kui töötava mootori leegitorule koguneb prahti.
Ain
mainib, et ATV-l on siiski selline konstruktsioon, et sõidu ajal paiskab
esisild mis tahes takistused mootori teelt kõrvale. Seega tuleb reaalne
tuleoht ATV mootorist kõne alla olukordades, kus töötava
mootoriga ATVga seistakse kuivas kõrges heinas või kanarbikus,
mis vabalt mootoriruumi ulatub. Näiteks kui kamp metsa all
ATV-sõidu nautijaid matkatrajektoori seadmiseks suitsupausi teeb.
“Tuleoht peitub tihendis, mis on mootori ja lenksu
vahel,” paneb mulle veel kord südamele Mihkel.
Ilmselt on nende tihenditega meie riigis halvad lood, sest juunikuus oli
Eestis 360 metsa- ja maastikutulekahju.