Au Tema Majesteedile!
6.00
On teisipäev 9. aprill ning Londonis käivad viimased
ettevalmistused maailma armsaima vanadaami, kuninganna ema Elizabethi
matusteks. Westminster Hall, kus nelja päeva jooksul kirstu vaatamas käinud üle
200 000 leinaja, suleb paariks tunniks uksed, et end tseremooniaks valmis
sättida.
7.00
Telebussid saabuvad. Juhtmed rullitakse välja, kaamerad pakitakse
lahti. Produtsendid rivistavad reporterid ja muud asjapulgad kiireks
briifinguks üles. Mul kästakse pealtvaatajate seast otsida piisavalt
kobeda jutuga leinajaid, keda annaks kaamera ette panna (töötan nimelt Channel
4 researcherina).
7.15
Kaameramehed võtavad positsioonid sisse ning hakkavad võimalikke
võtteplaane läbi harjutama. Assistent Pollyl tuleb kogu kirikuesine sammhaaval
läbi käia, et operaatorid oma fookused paika saaksid.
7.30
Kaugemalt tulijad, kes end juba paari päeva eest Westminsteri juurde
laagrisse seadnud, voldivad magamiskotte kokku. Need, kes
saabunud viie-kuue paiku, plagistavad hambaid ning läheksid hea meelega
kohvi järele, kui raatsiksid magusast vaateplatsist loobuda.
8.00
Ajan juttu 53aastase Sarah’ga, kes tuli kohale Blackpoolist ning on
oma suurimat eeskuju leinates silmad täitsa paiste nutnud. Sarah seisis
pühapäeval palveränduri kombel kuus tundi “kirstusabas”. Järjekord venis
Westminster Halli juurest üle Lambethi silla piki jõekallast Oxo tornini välja
(see teeb oma viis kilomeetrit). Ja täna hommikul, vahetult enne
sulgemist, jõudis Sarah veelkord sarga üle vaadata. Ideaalne telematerjal! Aga
produtsendi arvates ei kõlba – olevat liiga paistes ja väsinud, et eetrisse
lasta. Telebussides saavad samal ajal korrespondendid oma grimmi.
9.00
Action! Otseülekanne algab. Rahvast on küll vahepeal juurde
tilkunud, ent oodatud inimmerd pole kuskil. Telemeestel käed värisevad.
Helistatakse Charlie Mulheranile, kes printsess Diana matuste aegu vägesid
juhatas. Too soovitab mitte muretseda – vara ju alles.
9.49
Westminster Abbey kell lööb esimese 101 löögist, mis märgivad
Elizabethi eluaastaid (ning ühtlasti ka minuteid, mis jäänud tseremoonia
alguseni). Paistes silmadega Sarah läheb oma jutuga siiski eetrisse. Pärast
meenutab keegi vana sõjaväelane härdalt, kuidas kuninganna ema igal
aastal Teise maailmasõja mälestusmärgi ette moone istutas.
10.00
Floristid seletavad puhtsüdamlikult kaamera ees, et lilled said
kirikusse valitud kadunukese kübaramoe ja kleidimustrite pealt. Rahvast tuleb
iga sekundiga juurde, produtsendid hõõruvad rahulolevalt põlvi. Tasapisi
hakkavad saabuma ka tähtsad külalised – Paruness Thatcher, John Major, Kreeka,
Rootsi, Taani, Norra, Hispaania kuningapaarid, Tony Blair. Suure kahina
kutsuvad ootuspäraselt esile prints Andrew eksabikaasa Sarah Ferguson ja prints
Charlesi armuke Camilla Parker-Bowles. Viimase tulihingelisemaid vihkajaid on
82aastane Enid, kes näinud nii kuningas George VI kui ka printsess Diana matust
ning tänase päeva puhul kodust Shropshire’ist kaasa vedanud kõik üheksa
lapselast.
11.15
Saabub Tema Majesteet kuninganna Elizabeth II. “Eks ta viimaseks
kuningannaks jääbki,” ohib 60aastane pessimistlik ekspolitseinik Paul, kelle
arvates kaovad ühes kuninganna emaga ka kõik vanad reeglid ja kombed. Ent
mitmesajatuhandeline rahvamass ajab oma stoilist valitsejannat nähes nagu üks
mees seljad sirgu ning meeleolu muutub korraga eriti pidulikuks. On tuldud
lahkunu pikka elu pühitsema, mitte teda taga nutma.
11.18
Kirst viiakse torupillide saatel Westminster Hallist Westminster
Abbeysse. Kirstu taga sammuvad prints Charles, printsess Anne ja teised
pereliikmed. BBC kuningakoja-korrespondent Jenny Bond tsiteerib, et
kui möödunud aastal pidas monarhiat ebaoluliseks 34, siis tänavu vaid 12
protsenti brittidest.
11.30
Algab jumalateenistus. Kirikus on inimesi 2000, tänavail aga
politsei andmetel juba 1,5 miljonit. Canterbury peapiiskop loetleb kadunukese
kõrgeid tiitleid ning võrdleb teda päikesega, mis kõiki soojendanud. Prints
Charles surub nina pöidla ja nimetissõrme vahele ning neelab nutu vägisi alla.
Õues, kus sama jutt valjuhääldajast kuulda, tabab tujulangus ka pööblit.
P>
12.05
Loetakse Meie Isa palvet. Ma ei proovigi kirjeldada, mis tunne on
seda miljoni inimesega kooris teha.
12.09
Peapiiskop annab edasi rahupalve tervele maailmale. Telebussis on
keskendumisraskused, reporter pole viimased kümme minutit ühtki sõna suust
saanud. Heliinsener avastab korraga, et ollakse neli minutit graafikust
maas.
12.30
Iiri rügement ees, Šoti oma taga, kantakse kuninganna ema
tibatilluke sark kirikust välja. Reporter saab kõnevõime tagasi ja spekuleerib,
kes kuningaperest nutma hakkab. Kirst autosse tõstetud, tardub terve riik
leinaseisakuks. Torupillipuhujate põsed ähvardavad lõhkeda. Charles istub
langetatud päi vanaema kirstu kõrvale autosse, kuninganna vaatab otse
objektiivi ning on hetkeks oma lahkunud emaga äravahetamiseni sarnane. Küllap
näevad tema pisaraid hiljem St George’i kabeli seinad koduses Windsoris.