­Berman ostis Soomes laeva­tehase

Tehaseost tõstab BLRT Grupi Läänemere juhtivaks laevaremontijaks.

Möödunud neljapäeva õhtutundidel sündis Soomes Turu linnas tehing, mis ei ole Eesti laevanduse jaoks vähem tähelepanuväärne kui Silja Line ost Tallinki poolt – BLRT Grupi suuromanik Fjodor Berman omandas Põhja-Euroopa ühe suurima laevaremonditehase, Turu külje all Naan­talis asuva Turku Repair Yardi.

Tehingu hinna jätavad Berman ning tehase endised omanikud soomlased Ari Puroja ja Reijo Lehtonen (nimi sarnaneb väga Tallinki Soome juhi ­Keijo Mehtoneni omaga) enda teada. Ent see võib laias laastus jääda 500 miljoni krooni kanti. Sest Berman vihjab, et tegemist oli BLRT kontserni seni suurima ostuga. 2001. aastal soetati Klaipeda laevaremonditehas 700 miljoni krooniga, millest aga pool oli ostuhind ja pool investeeringukohustus.

Naantali tehas on stabiilselt ligi 300 miljoni kroonise aastakäibega ettevõte, mille püsikunded on peaaegu kõik regulaarselt Soome, Rootsi ja Eesti vahel seilavad reisilaevad. Teiste hulgas enamik Tallinki, Silja Line ja Viking Line laevu. Lisaks kütusefirma Neste tankerid ning sisuliselt kõik Soome riiklike struktuuride alused – lootsi- ja piirivalvelaevadest jäälõhkujateni.  

Berman tõusis meistriliigasse
Reedel oli Ekspress koos Bermani ja ­BLRT kaasaktsionäri Mihhail ­­Gnidiniga Naantalis tehase ülevõtmise juures. Mehed sammusid uhkelt mööda territooriumi ringi ja vestlesid töötajatega. “See ost alustab BLRT jaoks uut etappi. Oleme tõusnud justkui laevaremondi esiliigast meistriliigasse,” ütleb Berman uhkelt.

3500 töötaja, 63 tütarettevõtte, kolme miljardi kroonise varade mahu ning 3,5 miljardi kroonise aastakäibega on BLRT kontsern selgelt viie ­Eesti suurima ettevõtte seas, jäädes alla vaid Eesti Energiale, Hansapanga Grupile ja Tallinkile. Naantali tehase varal loodab Berman juba 2008. aastaks kontserni käibe üle viie miljardi kergitada.

Numbritest on tähtsam siiski sünergia, mida Berman nüüd Naantali, Tallinna ja Klaipeda tehaste vahel tekitada saab. Ja prestiiž olla Läänemere laevaremontija number üks. “Leiame igale kliendile hõlpsamini sobiliku kaikoha,” ütleb Berman. Ehk siis suuremad laevad suunatakse Naantalisse remonti, väiksemad Tallinna ja Klaipedasse. Leedu tehase õlule jääb ka laevaehitus.

Soomes suurim kuivdokk
1989. aastal Wärtsilä kontserni pankro­tipesast sirgunud Turku Repair Yard on ühelt poolt justkui väike firma. Tagasihoidlikult peidus metsatuka varjus 20hektarilisel maatükil. BLRT valduses on näiteks Tallinnas kokku 72 hektarit ning Klaipedas 49 hektarit. Püsivalt palgal on Soome tehases vaid umbes 80 inimest – murdosa BLRT Grupi töötajaskonnast. Soome tehases on ka ainult kolm dokki, kus laevu remontida. Ja peale mitmekorruselise plekist kontorihoone ei leia sealt ühtki tsehhi. Kõikjal vaid metallikola, ehitajate soojakud, vaikus ja linnulaul.

Tegelikult on ettevõte palju suurem ja seda tänu efektiivsusele. Tehases on pidevalt laevad sees. Näiteks 26. aprillil oli kolmes dokis remondis kokku seitse laeva. Naantali tehases on ka Läänemere unikaalsemaid kuivdokke, kuhu mahub kas või 265meetrine ja 70 meetri laiune hiigeltanker. Läinud nädalal askeldati seal parasjagu pisema reisilaeva Kristiina Cruises kallal, tehases olid remondis ka kaks lootsilaeva. Suvel on tehasesse oodata aga 25 2 meetri pikkust tankerit Tempera. Tavaliselt käivad laevad hoolduses kaks korda viie aasta jooksul. 85 protsenti Soome tehases käivatest laevadest on Soome laevaregistris.

Mitmed Eesti riigiasutuste laevadki on Naantalis remondis käinud. Piinlikul kombel võlgneb Hannes ­Lilpi laevaehitusfirma SRC tehasele juba kaks kuud umbes miljon krooni Eesti veeteedeameti laeva hooldusremondi eest. Eesti firma on Soome tehase ainus võlgnik.

Seni oli BLRT Grupi võimaluste tipp Klaipeda tehas, kuhu mahtusid kuni 200 meetri pikkused ja 30 meetrit laiad laevad. Selliste tingimustega näiteks Tallinki suuremaid reisilaevu Galaxyt ja Romantikat ei remondi.

Kui BLRT Tallinna tehases remonditakse aastas ligi 150 laeva ning Klaipeda tehases ligi 130 laeva, siis Naantali tehases 60–80 laeva. Aga need on suuremad alused ja mahukamad lepingud, mis ulatuvad kümnetesse miljonitesse kroonidesse.

Õnn endiste omanike õuel
“Olen õnnelik ja kurb ka. Rohkem õnne­lik,” ütleb Naantali tehase endine omanik Ari Puroja. “Mul on natuke rohkem raha kui eile (möödunud neljapäeval), aga samas jään tehase juhtimise juurde,” lisab ta. Saatnud reede õhtul Bermani ja Gnidini lennukile, on mees aga juba mõne tunni pärast Soome vetest lahkunud. Suur rahakott kaasas, Bermuudale, käivad naljaga pooleks jutud.

Puroja ütleb, et Turu külje all Naan­talis on kolm olulist asja: Muumimaa, Soome presidendi suveresidents ning laevaremonditehas. Siia võib lisada  Turus asuva Aker Finnyardsi laevatehase, kust on Tallink tellinud mitu uut reisilaeva.

Erinevalt 2001. aastal soetatud Klaipeda tehasest on Naantali tehas olnud pidevalt kasumis. Näiteks möödunud aastal teeniti kasumit 16 miljonit krooni. Seejuures pole saadud Soome riigilt mingeid toetusi, nagu makstakse näiteks laevafirmadele.

Miks siis nii edukat firmat müüa? Puroja ja Lehtonen viitavad oma hallipäisusele. Vanad mehed tahavad puhata. Ostuhuvilisi oli kuus firmat, välja valiti BLRT. Ilmselt mängis oma osa soomlaste pikaajaline tutvus Bermaniga. Esimest korda kohtusid Puroja ja Berman juba 20 aastat tagasi, kui esimene oli Turu tehase turundusjuht ning teine Tallinna tehase kommertsdirektor. “BLRT pakkumise eelis oli see, et neil on tehase ostuga võimalik seda äri laiahaardelisemalt teha,” märgib Puroja.

Erinevalt Tallinna ja Klaipeda tehastest ei tegele Turku Repair Yard millegi muuga peale laevaremondi, kasutades ligi 40 alltöövõtja teenuseid. BLRT Tallinna ja Klaipeda tehastes teevad enamiku alltöövõtust kontserni enda tütarfirmad. Ehk nagu ütleb Berman: “Soome tehas on seni raha ära andnud teistele firmadele. Nüüd saab kasutada ­BLRT Grupi tütarettevõtteid.”

Mitte alati pole Berman nii heas tujus olnud kui möödunud nädalal. Kümme aastat on mees Eestis kõvasti kella löönud seoses bürokraatlike raskustega Ukrainast ja Venemaalt oskustööliste riiki toomisel. Tallinnas katsetab BLRT hetkel üht brigaadi Rumeenia laevaehitajaid. Ukrainast ja Venemaalt on inimesi raske tuua. “Eestis on tööjõu küsimus politiseeritud, Leedus mitte,” viskab Berman kivi valitsuse kapsaaeda.

Kuigi BLRT on valitud korduvalt Eesti konkurentsivõimelisimaks tööstus­ettevõtteks ning Berman näiteks 2005. aastal EBSi poolt aasta ärimeheks, on ta ähvardanud Eestis tegevuse koomale tõmmata ja selle Klaipedasse kolida. Bermani tuju ei tõstnud ka kaks aastat tagasi toimunud vägikaikavedu toonase linnapea Tõnis Paltsiga, kellele ei meeldinud omavoliline varikatuse ehitus laevatehase kuivdokile.  

Laevaehitus kolib Klaipedasse
Berman ei salgagi laevaehituse kolimist Tallinnast Klaipedasse, 2001. aastal ostetud Vaikaru Laivu Gamykla (VLG) nimelisse tehasesse. Seal on võõrtööjõudu lihtsam kaasata ning tehas pakub paremaid võimalusi. BLRT on Leedus allkirjastanud juba ligi miljardi krooni eest laevaehituse projekte. Äsja sõlmiti Saksa firmaga 700 miljoni kroonine leping ligi saja meetri pikkuse tuulegeneraatorite paigaldamiseks ja teenindamiseks mõeldud laeva ehituseks.

Perspektiivis nähakse Klaipeda tehast ka Saaremaa Laevakompanii uute Hiiumaa liini parvlaevade ja Ahvenemaa praamide ehitajana. Tänavu investeerib BLRT esimest korda rohkem Leetu kui Eestisse.

Klaipedas on BLRT kuue aasta jooksul äratanud sisuliselt pankrotis laevatehase taas ellu. Ekspress nägi kohapeal ärksat siblimist  – dokid olid laevu täis ning tehase territooriumil peeti plaane uute biokütuse ja puistlasti terminalide rajamiseks. Stividorteenused moodustavad VLG käibest juba ligi neljandiku. Kaks aastat tagasi avati uhiuus metallilõikamise tsehh – investeering üle 100 miljoni krooni. BLRT Leedu tehasest, Läänemere kõige kiiremini areneva Klaipeda sadama keskmes, kujuneb omalaadne logistikakeskus. Seda tänu tehasesse suunduvale raudteeharule, mis erinevalt Tallinnast ei läbi tiheasulaid.

“Kõik laiali tassitud, palgad maksmata, tsehhid tühjad,” meenutab Berman 2001. aasta olukorda Klaipedas. Tehase juht leedulane Arnoldas Šileika ütleb otse, et 1990ndatel tehase erastanud Leedu, Ukraina ja Norra päritolu investorid olid oma valdused hüljanud. Uued omanikud alustasid Tallinna kogemuse varal kiirelt ponnistusi uute tegevusalade juurutamiseks, et firmal oleks töökoormus ka siis, kui laevaremondis ja -ehituses valitseb põud. Viie aastaga on suudetud Klaipeda tehase käive mitmekordistada. Tuleval aastal kasvab see üle miljardi krooni. Leedu tehase rentaablus on mühinal kasvanud, tõustes tänavu esimest korda kõrgemaks kui Tallinna tehase oma.

 

Fjodor Berman käib iga päev kodus lõunal
Fjodor Berman on omalaadsete veidrustega ärimees. BLRT Grupi arvel seisis 2005. aasta lõpus jaotamata kasumina 1,9 miljardit krooni, Berman aga dividende endale määranud pole. Hoopis investeerib kontserni laienemisse nii horisontaalselt kui ka vertikaalselt, keskmiselt umbes 400 miljonit krooni aastas.
Juhina on Berman sirgjooneline. Enam kui kolme miljardi kroonise varade mahuga kontserni suuromanikuna oma rikkust üleliia ei eksponeeri. Kui välja arvata sportlik Land Roveri maastur, millega ta ringi sõidab.
Mängib aktiivselt tennist. Suitsetamist ei salli. Nii olevat lubanud ühe kolleegi pensionile saata, kui too suitsust ei loobu. Neile, kes suitsetamise maha jätavad, lubanud aga palgatõusu.
Berman käib iga päev Kakumäel kodus naise valmistatud lõunat söömas. On väga muhe jutukaaslane. Eesti keelt miskipärast ei räägi, küll aga saab sellest aru. Võib-olla on põhjus asjaolus, et tema kontorist Koplis leiab vaid üksikuid eestlasi.  
Berman sündis 10. aprillil 1951. aastal Vinnitsa oblastis Ukrainas. Lõpetas Kaliningradi Tehnikainstituudi mehaanikainsenerina ning suunati 1974. aastal tööle Tallinna, Eesti Kalalaevaremondi Tootmiskoondisesse Estremrõbflot, hilisema nimetusega Balti Laevaremonditehas. Kõvasti karjääri tehes sai temast 1989. aastal ettevõtte peadirektor.
1996. aastal õnnestub Bermani firmal erastada laevaremonditehase vara vaid 30 miljoni krooni eest.
Tehase üleminek turumajandusele oli üks ladusamaid Eestis – ainuüksi erastamisaastal teeniti 380 miljoni kroonise käibe juures 70 miljonit krooni kasumit. Remonditi ronge, ent saadeti ka juba metallkonstruktsioone Rootsi ja Norrasse.

BLRT verstapostid

• Asutatakse 1912. aastal Venemaa mereväelaevade ehitamiseks. 1916 valmivad kolm liinilaeva. Tehasest saab alguse venelase Sergei Iljušini karjäär, keda tuntakse maailma ühe suurima transpordilennuki Il-86 ning reisilennuki Il-96 konstrueerinud büroo asutajana.
• Teise maailmasõja järel keskendub tehas sõjalaevade remondile, alates 1970ndatest kalalaevade remondile.
• 1990. aastast hakatakse remontima tankereid, kauba- ja reisilaevu. Algab moodsa kontserni ülesehitamine.
• 1996. aastal ettevõte erastatakse. 2000. aastal õnnestub läbi raskuste oma valdusse saada ka Tallinna Meretehas, mille vara hulka kuulub Baltimail unikaalne slipp ja elling.
• 1997. aastal valmivad esimesed laevad, piirivalvekaater Vapper ning hüdrograafialaev Nadežda.
• 1997. aastal lubab Berman ettevõtte kiiresti börsile viia. Plaani nurjab järgneva aasta krahh.
• 1998. aastal luuakse koos Saksa suurkompanii Messer Griesheimiga ühisfirma Elme Messer Gaas, mis toodab ja müüb tööstuslikke ja meditsiinilisi gaase. Firma varustab gaasiga Baltimaid, Ukrainat ja Ka­liningradi oblastit Venemaal.
• 2001. aastal omandatakse Leedu laevaremondifirma Vakaru Laivu Remontas, kuhu investeeritakse kokku 700 miljonit krooni.
• 2003. aastal alustab tegevust tütarettevõte BLRT Marketex, mis toodab 90 protsenti maailma kalapargastest. Lisaks liikuvaid elektrijaamu jm konstruktsioone. Ettevõtte toodang läheb muu hulgas Tšiili, Jaapani, Indoneesia ja Pakistani turgudele.
• 2007. aastal ostab BLRT Soome laevaremonditehas Turku Repair Yard. Kontsernil on tütarfirmad Eestis, Leedus, Ukrainas, Venemaal ja Soomes. Kontserni tegevusraadius ulatub laevaehitusest ultraheli mõõtmise, autotranspordi, sadamateenuste ja värvide müügini. Laienemine jätkub, sest näiteks India turult kavatsetakse aktiivselt otsida parnterit, kellele vahendada Venemaa päritolu kummitooret. Kummiäri üks vedajaid on Fjodor Bermani poeg Mark Berman.
• Järgmine suurem uudis tuleb BLRT Grupil Vilniusest, kus suvel avatakse metallarmatuuride töötlemise tehas. Investeering 100 miljonit krooni.  

Bermani äri kiire kasv
Kontserni BLRT Grupp konsolideeritud näitajad

	2002	2003	2004	2005	2006	2007 prog- noos	2008 prog- noos
Käive, mln kr	1662	1815	2508	2812	3495,5	4050	4490
Kasum majandus- ­tegevustest, mln kr	228,0	303,3	322,3	263,9	414,4	445,0	543,0
Inves- teeringud, mln kr	271,0	476,5	415,5	276,3	272,7	550,0	400,0
Rentaablus	13,7%	16,7%	12,9%	9,4%	11,9%	11,0%	12,1%