Bisnis bussis
Pank
Viis aastat tagasi teatas Rohke Debelakk Kuku raadio libauudistes, et seoses pangakontorite sulgemisega paneb Hansapank käima pangabussi. Toona oli see nali. Detsembris 2005 teeb pangavärvides väikebuss mööda riiki proovisõitu. Ilma naljata.
Peale bussijuhi-turvamehe on pardal kaks klienditeenindajat ja kaks pangaautomaati. Bussi katusel kõrgub satelliiditaldrik, sest nagu ütleb panga eraisikute panganduse direktor Margus Rink, "raha liigub läbi kosmose". Tema sõnul ringelnud ratastel kontori mõte pankurite peas juba paar aastat, enne kui mullusel nutikate ideede konkursil tuli samasisulise ettepaneku kujul avalikkuse tellimus.
"Maailmas sattusime küll analoogide otsa, aga täpselt sellist ei leidnud. Küll sõitis mõnel pool teller ringi ja tegi pangatehinguid ning viimaste olümpiamängude ajal käis Ateenas võistluspaikade vahet sõiduk, milles oli sularahaautomaat."
Tellerit, sularahamasinat ja internetipanka mahutav pangabuss hakkab maapiirkondi regulaarselt väisama uuest aastast. Üle riigi on üheksa marsruuti, seega samasse kohta jõuab ratastel kontor üle nädala. Nädalavahetustel kohtab kosmosetehnoloogiat täis Panga-Mersut aga massiüritustel.
Palju 1,8 miljonit krooni maksval masinal korraga sularaha automaatides on, Rink Ekspressile öelda ei taha, mainib vaid, et kui bussil hästi läheb, "tekitatakse neid juurde".
"Kuna oleme seadnud Eestis eesmärgiks olla parima jaotusvõrguga – kliendile kättesaadavus on Hansapanga konkurentsieelis –, sobib pangabuss selleks igati. Loomulikult ei tasu see projekt end iial ära. Aga jaotusvõrk tervikuna küll."
Pood
Pangabussiga samale pulgale passib poebuss. ETK süsteemis leidub neid tervelt kuus. Väljaspool seda on kauplusbusse mõningal määral veel, aga paljud panid pillid kotti siis, kui euroliit nõudis kaupluseruumide kohandamist nõuetele vastavaks.
Edukaim ratastel kaubandus paistab olevat Hiiumaa Tarbijate Ühistul, mis novembrist andis käiku teisegi Rändpoe-nimelise veereva kaubamaja. Pangakontorile pakub see riistapuu konkurentsi ennekõike sellega, et läbi saab seal ajada sularahata – kaardiga makstes – ning tagatipuks saab poe kassast kaardiga sularaha ka välja võtta. Konkurentsieelis pangabussi ees peitub ilmselt veel selleski, et hiidlaste sinikollases poebussis kehtib maksevahendina ka taara. Tõsi, moodsal ajal vaid selline, mis pandiga tagatud.
Saun
Ohtralt tühja taarat põhjustab omakorda üks teine ratastele tõstetud teenus – saunabuss. Järva-Jaani tuletõrjeseltsi ja eeskätt selle muuseumi pealik Tuve Kärner, keda võib pidada saunabussi originaalidee autoriks, juhib tähelepanu, et saunabusse on viimasel ajal üha juurde tekkinud. Mikrobussidesse.
"Sinna on mugav ehitada ja kasutada on ka mugavam. Meie kaks sauna on 40 aastat vanades Ameerika ja Inglise tuletõrjemasinates, mis küsivad kütet, ja see teeb lõbu kalliks."
Saunabussi idee läks massidesse ilmselt sellest, kui Kärneri tehnika laulupeotuld vedas. Nüüd ei jää tal üle muud kui pakkuda konkurentsieelise võitmiseks teiste saunabusside ees hulka lisateenuseid. Need kõik on samuti ratastel.
"Sauna-Leili (see on ühe saunaga Bedfordi hellitusnimi) haagiseks käib Tünni-Teele – kümblustünn, kuhu otse saunast hüpata. Spets-tuletõrjeautost järgneb veemassaažidušš ja siis käsimassaaž vastavalt massaažibussis ning jahtumine kaminsõidukis." Kärner sosistab, et muuseumitöös on keelatud kõva häälega unistada, aga kava on vanasse Ikarus-Lux bussi teha "elamuspuhkus".
"Ööbimisteenuseks või hotelliks me seda ei nimeta, võib pahandust tulla. Kui metsavend Läti piiril oma punkris öömajale võtab, pakub ta ka elamust, mitte ööbimisteenust."
Kino
Lisaks saunabussiturule konkureerib Kärner ka kinobussiturul. Punaseks võõbatud LAZ on paraku MTÜ Kinobussi hõbedase KAVZ-iga võrreldes nii janune, et kinoelamust Järva-Jaanist kaugele ei vea. Tegelikult on väike turuniši erinevus ka – Kärner näitab filmi digiseadmete asemel puujalgadel vanaaegse kinoprojektoriga ning kinosaal ei paikne lageda taeva all ega telgis, vaid suure LAZi salongis.
Kinobussijuht Mikk Rand on viieaastase tegutsemise peale kokku löönud, et tema tiim sõidab aastas kinobussi tehes maha kaks ja pool ringi ümber maakera.
"Eks meil väikesed "muhviautod" teevad kilometraaži. "Hiinaikarus", mis võtab 30 liitrit sajale, sõidab Eesti tuuril keskmiselt 2000 kilomeetrit. Tänavu käisime Soomes ka, seal tuli veel 2500 otsa."
Uskumatu, aga retrostiilis sõiduvahend on valminud 1991. aastal. Rand leidis masina Turba rabast, kus see põhjani mudas kössitas. Kohalik äriettevõte küsis sõiduki eest 8500 krooni.
"Ta oli seal rabas kolm aastat seisnud. Panime õli, vett, bensiini ja aku – läks võtmest käima. Temas oli potsentsiaali," põhjendab Rand retrosõiduki valikut. Rändkinos nähakse potentsiaali üle terve Euroopa.
"Mujal on see vähem retro. Külla saabub screen-machine, mis lahtipakituna on sajakohaline kinosaal."
Rand on mõelnud, et siinmail vanaraua seljas ka enam kaua ei ratsuta ning peab tänapäevase rändkino käivitama. Tema sõnul on rändkino praegu moes Iirimaal, Inglismaal, Šotimaal. Tehakse seda ka Rootsis, ning Sloveenias on rändkino, nagu meilgi, retromoeline.
"Sisuliselt on ju tegu kultuuripoliitikaga. Kõik rändkino ilmingud Euroopas on vastus USA meinstriimi survele. Alternatiiv multipleksidele, mis näitavad igal pool üht ja sama. Rändkino tõstab au sisse kodust sotsiaalsust," kõneleb Rand nagu agitnoor enne propagandaseanssi. Ta on võtnud raske ülesande – konkureerida kobarkinoga. Aga kõva konkurentsieelis on tal ka – rändkino tuleb ju maainimesele koju kätte ja on tihtipeale tasuta.
Tänaseks on kinobussil välja kujunenud umbes 40 regulaarselt külastatavat kinopunkti üle Eesti ning vaatajaid kogunes tänavu 24 535.
Arvata võib, et maal elu säilitamiseks tuleks veel paljud teenused bussis koju kätte tuua. Ning poleks ka paha, kui võimalikult paljud neist oleksid tasuta.
Teenused bussis ennemuiste
1960. aastate keskel oli Eesti NSVs 2135 teenindustöökoda ja 424 vastuvõtupunkti. Kuigi linnades ja rajoonikeskustes oli tagatud teenuste kättesaadavus, jäi maa-asulates teenustest puudu.
Vastavalt ENSV teenindusministeeriumi plaanidele hakkasid piirkondades, kus statsionaarsed töökojad ja vastuvõtupunktid puudusid, elanikkonda teenindama rändtöökojad. Selleks töötati 1964. aastal Tartu autoremonditehases välja spetsiaalne furgoonbuss veoauto GAZ–53F pikendatud šassiil. Teenindusbuss oli universaalse konstruktsiooniga. Vastavalt nõudlusele koostati tehases liikuv vastuvõtupunkt, meeste- ja naistejuuksuri ning kingsepatöökoja, õmblusateljee või mehaanikatöökoja kombinatsioon.
Allikas: www.kodu.pri.ee/ta
Eriotstarbelised teenindusbussid
Meditsiin:Mammograafiabuss sõidab märtsist oktoobrini mööda Eestimaad ja aitab kaasa rinnavähi avastamisele. Tänavu tehti bussis 8400 uuringut, selle tarvis sõitis buss läbi 1742 km, seda teenindavad sõidukid aga 3594 km. Vähiliidule kuuluvat sõidukit opereerib OÜ Mammograaf. Vähiliidule kinkis bussi paari aasta eest Keila linnavalitsus. Keilale oli see raamatukogubussina kingitud Norrast. Nüüdisaegne treileril mammograaf maksab üle kolme miljoni krooni, hind ei sisalda aparatuuri maksumust.
Meedia:Eesti Raadio ülekandebusside ajalugu ulatub sõjaeelsesse aega. Järjepidevalt nimetati neid "Hõbehallideks". Tänased sõidukid ei kiiska ühestki otsast hõbedaselt. 20 aastat vana Tšehhis spetsiaalselt Eesti Raadiole valmistatud Liaz mahutab üle kilomeetri kaablit, selle osi pole aga kusagilt võtta ja kui see enam ülevaatuselt läbi ei saa, läheb mahakandmisele. Tehnika arenedes on ülekaderiistad õnneks kompaktsemaks muutunud. Tänavu aasta algusest vurab raadiovärvides ringi ka Panga-Mersu mõõtu Iveco. Pangabussile teeb selle masina katuseantenn silmad ette, tõustes kümne meetri kõrgusele.
ETV ülekandebuss on 11 meetrit pikk 1987. aastal Leedus sündinud Kamazi ja Ajokki ristsugutis sarjast Magnolia. Masina sisu uuendati viimati 1997. Televisioon loodab selle tuleval aastal maha kanda, sest haruldast masinat ei taha kohalikud firmad putitada. Uue tarvis tehakse riigihange. Terve ülekandebuss maksaks 60 miljonit, aga esialgu loodetakse kümne miljoniga ise midagi kokku klopsida.
Krimi:Gaswagen asendas 1941.–42. aastal natsi-Saksamaa sõjakuritegudes "humaanse" tapmisviisina mahalaskmise. Ratastel gaasikamber tekkis mootori käivitamisel, mootori väljalasketoru oli nimelt juhitud "reisijateruumi". Pildil kujutatud Saurer-tüüpi gaasibuss mahutas korraga sada teise ilma reisijat. Sõjakeerises jätsid gaswagen’itesse elu sajad tuhanded inimesed.
