Taevas tuleb tuppa

On jah. Maasturid, eriti suured ja luksuslikud, naudivad USAs tohutut menu. Iga tootja,kes maasturitega raha tahab teha, trügib iga hinna eest Ameerikasse. No ja ega siis kodumaised tegijad saa kehvemad olla. Meile siin võib Cadillaci džiip küll uudisasi olla, jänkidele pole ta seda mitte. 495 sentimeetrise pikkusega SRX tundub päris suur, eks ole? Ent Cadillac Escalade ESV on üle poole meetri pikem. Otseseid võimalikke konkurente SRX küll mõõtmetelt edestab.

Autos sees istudes tundub see ruum kuhugi kadunud olevat. SRXi siluetti silmitsedes saab asi selgemaks – pikk mootoriosa parandab proportsioone, ent kahandab samal ajal sõitjatele kasutusse jäävat ruumi. Uute Cadillacide disain meenutab Stealth-lennukite oma, kere näib olevat üksikutest lamedatest paneelidest kokku pandud. SRXi mehiste mõõtmetega sobib selline kandilisus päris hästi.

Kabiinist ootaks avarust enam, ehkki kitsikuse üle hädaldada seal ei saa. Proovisõiduautol tuli küll lagi väga madalale, sest katuseluugi (lisavarustus, 35 000 krooni) mehhanism nõuab omajagu ruumi. Klaasluuk ise on pea kaks meetrit pikk ja kahe kolmandiku ulatuses avanev. Kui see lahti teha, on tunne nagu oleks taevas tuppa pääsenud.

Mida surud, seda saad

Juhikoht näib esimesel pilgul üsna hea korraldusega. Nii spidomeeter kui ka tahhomeeter on suured ja hästi loetavad, lülitid kenasti kahele roolisambast väljaulatuvale hoovale laiali paigutatud. Ent juba mõneminutiline sõit lörtsisel linnatänaval toob teravalt päevakorda küsimuse – kuidas tagaakna kojameest sisse lülitada. Hiljem avastan selle lüliti pooljuhuslikult tahavaatepeegli juurest laest, otse katuseluugi lüliti kõrvalt.

SRXi sisemus pääses lülititega ülekülvamisest tänu suurele puutetundlikule ekraanile keskkonssoolis. Lihtne ja loogiline – mida vajutad, seda saad. Menüüsüsteem pole üleliia keeruliseks aetud, kuid teksti asemel oleks võinud mõnel pool graafikat kasutada. Ameerika värk – liiklusmärkide asemel seisavad teeveeres tihti hoopis tekstiga tahvlid.

Istmed pole SRXis mingid diivanid, vaid korralikult keha järgi voolitud. Rooli saab liigutada vaid üles-alla, kuid mitte pikisuunas. Kuna aga istet saab timmida üsna suures ulatuses ja ka pedaaliplokki asend on reguleeritav, siis sellest probleemi ei teki.

Tagaistujad hindavad kindlasti toekaid käepidemeid keskmise ukseposti küljes. Samuti saavad nad ise timmida sooja või külma õhu pealevoolu. Laeserva mööda jooksevad kanalid nii tagaistmete juurde kui ka pakiruumi ning lakke paigutatud lülitist saab reguleerida ventilaatori kiirust. Asjalik lahendus, nii mahukas autos möödapääsmatu.

Muidu viie kohaga SRXi võib tellida ka seitsmeistmelisena. Omavahel öeldes sel küll suurt mõtet pole. Kolmas istmerida on põrandale nii lähedal, et isegi lapsed peavad seal põlved krõnkus hoidma. Tehnikahuvilist aga rõõmustab teadmine, et tagaistme põrandast tööasendisse tõstmine (ja vastupidi) toimub täielikult elektri jõul. Ma ei saagi päris täpselt aru, miks seda lahendust nii harva kasutatakse. Kui auto maksab miljon ja kaalub kaks tonni, pole ju paarkümmend tuhat hinnalisa ja kümmekond enamkilo mingi probleem.

Lendab nagu rakett

Northstar V8 (4,6 l, 325 hj, 427 Nm) edasiviiduna on SRXi dünaamika lausa sportlik. Paigalt “sajani” kulub vaid 7,4 sekundit ning auto liigub kuni 225 km/h. Seda vaatamata rohkem kui kahetonnisele tühimassile ja kõrgele kerele. Lisaväärtusena saab nautida kaheksasilindrilise tüüpilist jorinat. Detsibellid hoitakse küll viisakates piirides, ent saund jõuab autosistujateni täies ilus. Ning Northstar-mootor pole mingi vaikselt popsuv vana kooli agregaat. Tahhomeetril algab punane piirkond alles 7000 minutipöörde pealt.

Käigukasti SRXi ostja valida ei saa – viiekäiguline automaat on ainus võimalus. Väga hea võimalus seejuures. Käsitsilülitamise võimalus on küll olemas, ent selle kasutamiseks peaks küll mingi väga hea põhjuse leidma. Mina ei leidnud – atuomaatika toimis nii hästi.

Tootja väitel tegeldi SRXi juhitavuse ja teelpüsivuse timmimisega väga tõsiselt. Muuhulgas läbiti hulk ringe ka “rohelises” põrgus” – Nürburgringi põhjasilmusel. Tulemus pole laita, tubli “neli” tuleb ära. Pisut peenhäälestust ei teeks siiski paha, näiteks võiks ebatasasuste ületamisega kaasnev müdin märksa vaiksem olla. Ka roolitunnetus pole suurem asi. Omasuguste kolosside seas pole aga SRXil midagi häbeneda.

 Cadillac SRX V8 Sport Luxury

 Disain

 5

 Tehnika

 4

 Kiirus

 5

 Nauding

 3

 Praktilisus

 3

 Hind

 1

Mulje: luksust ja kiirust jätkub ja jääb ülegi.