Kas eestlaste pealtkuulamine on okei, arvestades, et Eestit, Rootsit ja USAd võib pidada liitlasteks?

FRA tegevus on suunatud välisluure sihtmärkidele, et toetada Rootsi välis- ja kaitsepoliitikat. Tüüpiliselt võib see olla seotud näiteks Rootsi vägede toega välismaal, välisriikide sõjalise võimekuse või globaalsete IT-ohtudega. Me ei saa kommenteerida Rootsi luuretegevuse spetsiifiliste sihtmärkide kohta käivaid spekulatsioone.

Eesti põhiseaduse järgi on igaühel õigus tema poolt või temale posti, telegraafi, telefoni või muul üldkasutataval teel edastatavate sõnumite saladusele. Ilmselt ka Rootsi oma. Kas põhiseaduslikke õigusi rikutakse?

Tundub, et sõnastus pärineb osaliselt Euroopa Inimõiguste Konventsioonist, kus on kirjas ka erand: “Võimud ei sekku selle õiguse kasutamisse muidu, kui kooskõlas seadusega ja kui see on demokraatlikus ühiskonnas vajalik riigi julgeoleku huvides.” Rootsi on demokraatlik ühiskond ja kõiki luure tegevusi reguleerivad seadused, mis on parlamendis vastu võetud – tõenäoliselt täielikumal ja läbipaistvamal kujul kui enamikus riikides. Nii on konventsiooni nõuded täidetud.

Nagu te kahtlemata teate, Eesti seadused Rootsis ei kehti.

Üks FRA põhiülesandeid on riigiasutuste ja riiklike ettevõtete IT-turvalisuse alane tugi. Rootsi riigi omanduses olev TeliaSonera on Eestis juhtiv mobiilside ja internetiteenuse pakkuja. Kas FRA-l on näiteks terrorismikahtluse korral Elioni abil võimalik Eesti kodudesse piiluda?

FRA võib toetada riigi ettevõtteid info kindlustamise tagamisel. See toimub vaid juhul, kui nad seda taotlevad, sõltuvalt sellest, millist tuge nad vajavad. Tavaliselt võime anda näiteks soovitusi IT infrastruktuuri kohta. See tegevus ei ole osa raadioluurest.

Kas teisi Eesti internetiteenuse pakkujaid jälgitakse vähem või toimub suures koguses info kogumine Rootsi piiri ületavates kaablites?

FRA ei kogu infot massiliselt, vaid tegeleb info täppiskogumisega luure sihtmärkide kohta vastavalt Rootsi valitsuse ülesannetele. FRA vajab info kogumiseks Kaitseluure Kohtu luba. Me ei saa kommenteerida spekulatsioone, mis puudutavad koostööd teiste riikidega, kuid üldjuhul võib FRA teiste riikide agentuuridega infot vahetada.

Kas FRA-l on Eestist laekunud infol põhinev andmebaas näiteks poliitikute?

Me ei saa kommenteerida väiteid konkreetsete luure sihtmärkide kohta. Vt 1. vastust.

Kui palju Venemaa infot liigub Rootsi Eesti kaablite kaudu? Kas peamine ülesanne on NSA-le info edastamine “Vene sihtmärgi” kohta?

Me ei saa kommenteerida väiteid konkreetsete luure sihtmärkide kohta. Vt 1. vastust.

Väidetakse, et massilise jälgimise peaeesmärk on võitlus terrorismiga. Mitu terrorirünnakut on Rootsis tänu sellele ära hoitud, mitu terroristi süüdi mõistetud?

FRA ei tegele “massilise jälgimisega”. Üks meie eesmärke on info kogumine välismaiste terrorivõrgustike kohta, kuid see pole peamine eesmärk. Operatiivinfot ei saa me kommenteerida.

Kas dokumendid, mis avalikustavad Venemaa, ja tõenäoliselt ka Eesti pealtkuulamise, seavad Rootsi neutraalsuse küsimärgi alla?

Me ei saa kommenteerida väiteid või spekulatsioone spetsiifiliste luure sihtmärkide kohta. Vt 1. vastust.

Dag Hartelius, mida arvate sellest, et teie lapselapsed kasvavad üles totaalse jälgimise keskkonnas ja te ise olete selles süsteemis oluline tegija? Mida ütlete Eesti-sõbrana eestlastele oma uue töökoha kohta, kus tõenäoliselt tuleb ka eestlaste järele luurata?

FRA ja teised Rootsi valitsusagentuurid tegetsevad rangetes seaduslikes raamides. Need raamid paneb paika Rootsi parlament ja seaduse järgimiseks on olemas kontrollmehhanismid. Võrreldes paljude riikidega on Rootsis olnud suhteliselt avatud ühiskondlik diskussioon luureorganisatsioonide tegevusest, nende rollist riigi julgeolekus ja turvalisuses ning seaduste kohta, mis selliseid asutusi reguleerivad.

Teie küsimuse esitus vihjab millelegi hoopis erinevale sellest, mida peame oma ülesandeks. Me ei ole sellise määratlusega nõus.