Deniss Boroditšile kuulunud ehitusfirmast sai kullaauk
1. õppetund. Pole äriks aega? – Piirdu
poliitikaga!
Tallinna abilinnapea Deniss Boroditš
(Keskerakond) pidas buumi ajal koos sõpradega osaühingut NordCity
Ehitus. Kuna linnaametnik võib eraettevõtet omada, oli
kõik täiesti seaduslik.
NordCity Ehitus võttis
pangast laenu ja ostis elamuehituseks kokku krunte pealinna paremates kohtades.
See oli jumekas äri, sest firma küsis kundedelt paarismaja ühe
boksi eest ilma siseviimistluseta neli miljonit krooni.
Aprillis
2008 müüs Boroditš aktsiate kontrollpaki NordCity Ehituse
tegevjuhile Aleksandr Trostinile (Keskerakond). Firmal oli just valmimas neli
paarismaja Vana-Rannamõisa tee ääres.
Nagu
Boroditš tollal Ekspressile rääkis, ei teeninud ta firmaga
mitte sentigi. Müügi põhjus oli lihtne – abilinnapea
vastutusrikka töö kõrvalt ei jätkunud noormehel
eraäriks aega.
2. õppetund. Džiip neelab raha?
– Anna ära!
Pärast omanikuvahetust sattus
NordCity Ehitus raskustesse. Mais ja juunis 2008 ei suutnud firma enam arveid
tasuda. Võlgu jäädi rohkem kui sajale isikule, sealhulgas
töötajatele.
NordCity Ehituse vara hulka kuulusid
kasutatud, osalt katkised tööriistad. Üks võlausaldaja
pidas needki kinni.
Ettevõte oli sunnitud loobuma oma
autopargist. Ära anda tuli ka esindusmaastur – 2007. aasta Toyota
Land Cruiser. Liisingufirmadele jäädi veel võlgugi.
3. õppetund. Kinnisvara seisab? – Müü
edasi!
NordCity Ehitusele kuuluvate erinevas
ehitusjärgus paarismajade boksid ei leidnud kriisi tõttu ostjaid.
Majad ja maad ise olid panditud Swedbanki 27 miljoni kroonise laenu
katteks. Septembris 2008 müüs NordCity Ehitus krundid maha. Hind oli
hea – veidi üle 30 miljoni krooni.
Kinnistud ostis
osaühing Credit Consulting, mis kuulub Gerhard Trossile. Nii Tross,
Trostin kui Boroditš on mõned aastad tagasi koos
kinnisvaraäri ajanud.
4. õppetund. Kes annab
raha? – Maksuamet!
Ettevõtetevahelises
äris kehtib lihtne reegel: kauba müüja maksab riigile
käibemaksu ja ostja saab selle tagasi. Nii ka seekord.
Novembris 2008 tagastas maksuamet kinnistute ostmise eest Credit
Consultingule 4,7 miljonit krooni käibemaksu.
Ainult et Credit
Consulting pole kuni tänase päevani NordCity Ehitusele kruntide eest
tasunud.
Ehk riik on tagastanud “käibekat” mitte
millegi eest.
5. õppetund. Nõutakse
võlga? – Esita pankrotiavaldus!
Kuna NordCity
Ehitus ei saanud kinnistute müügi eest raha, ei suutnud firma riigile
omalt poolt käibemaksu tasuda.
Detsembris 2008 palus maksuamet
kohtutäitur Elin Vilippusel nõuda NordCity Ehituselt
sundkorras sisse 5,6 miljonile kroonile kasvanud maksuvõlg.
Seepeale esitas ehitusfirma ise Harju maakohtule avalduse pankrotimenetluse
algatamiseks.
Nüüd astus tegevusse pankrotihaldur Sirje
Tael. Naine avastas, et Nordcity Ehitusel on raha 7 krooni ja 70 senti,
võlgu aga 42 miljoni krooni eest.
6.
õppetund. Kes annab raha? – Jälle maksuamet!
Jaanuaris 2009 müüs Credit Consulting kõik kinnistud
omakorda edasi.
Kolme kuuga olid kinnisvarahinnad Eestis mõnevõrra
langenud. Nüüd vahetasid maad ja majad omanikku ligi 29 miljoni
krooniga.
Ostjaks osutus Heiki Rosimannuse osaühing
Bonuscapital, mis oli asutatud vaid kaks päeva enne tehingut.
Ka seekord jättis ostja kinnistute eest maksmata. Ja Credit Consulting
jäi omakorda riigile käibemaksu võlgu.
Sellest
hoolimata tagastas maksuamet täiesti arusaamatul kombel Bonuscapitalile
tänavu kevadel käibemaksu 5 miljonit krooni.
7. õppetund. Mida rahaga teha? – Laena edasi!
Niisiis said kaks firmat maksuametilt hunniku pappi tehingute eest, kus nad
jäid ise ostjale võlgu.
Saadud rahaga käitusid nii
Credit Consulting kui Bonuscapital nagu kokkulepitult. Nad laenasid saadud
miljonid kähku edasi, andes laenu tähtajatult, ilma intressita ja
tagatisi seadmata.
Laenu saajaks olid varatud erafirmad, Ragnar
Tarmule kuuluv Bonusmeister ja Marek Lillepärki Intelhouse. Neist esimese
tegevjuht Janis Vugt kannab praegu vanglas karistust seoses Rootsis
toime pandud narkokuriteoga.
8. õppetund. Said
kõigest aru? Kordame õppetüki üle!
Mõne kuuga vahetasid viis Tallinna kinnistut omanikku kahel korral.
Kokku tekkis käivet ligi 60 miljonit krooni. Kuna ostjad raha ei maksnud,
leidis kogu käive aset üksnes paberil.
Ainsana liigutas
reaalset raha maksuamet, mis jagas laiali 10 miljonit krooni.
Maksuamet on esitanud Harju maakohtunikule Jaanus Saaremõtsale
taotluse tunnistada kinnistute müügid kehtetuteks.
Maksuamet käsitleb kõiki neid tehinguid kogumina, mille
eesmärk oli riigi huvide kahjustamine.
Kinnistute
müüjad ja ostjad olid omavahel piisavalt seotud ja tegutsesid
ühisel eesmärgil.
Kui maksuameti versioon paika peab,
siis jääb vaid küsida: kelle peas selline geniaalne ja julge
äriidee sündis?
Kas tõesti oli operatsiooni ajuks
Deniss Boroditšilt NordCity Ehituse omandanud tegevjuht Aleksandr
Trostin? Või keegi teine?
Aprill 2008
Deniss Boroditš müüb NordCity Ehituse aktsiate kontrollpaki äripartner Aleksandr Trostinile.
Firma omab Tallinnas viis kinnistut, kuhu ehitab paarismaju. Arenduseks on võetud Swedbangalt 27 miljonit krooni laenu.
Juuni 2008
NordCity Ehitusel tekivad makseraskused.
September 2008
NordCity Ehitus müüb kinnistud Credit Consultingule, mille omanik Gerhard Tross on Trostini ja Boroditši endine äripartner. Tehingu maksumus on üle 30 miljoni krooni, ostja raha ei maksa. NordCity Ehitus jääb riigile võlgu 4,7 miljonit krooni käibemaksu.
November 2008
Maksuamet tagastab Credit Consultingule kinnisvara ostmise eest 4,7 miljonit krooni käibemaksu. Firma laenab raha kohe edasi Ragnar Tarmu firmale Bonusmeister.
Jaanuar 2009
Credit Consulting müüb kinnistud edasi Heiki Rosimannuse firmale Bonuscapital. Tehing maksumus on üle 30 miljoni krooni, ostja raha ei maksa. Credit Consulting jääb riigile võlgu 5 miljonit krooni käibemaksu.
Märts 2009
Maksuamet tagastab Bonuscapitalile kinnisvara ostmise eest 5 miljonit krooni käibemaksu.
Firma laenab raha kohe edasi Marek Lillepärki firmale Intelhouse.
Tulemus
NordCity Ehitusel on võlgu 42 miljonit krooni, sellest maksuameti ees 6 miljonit krooni.
Credit Consulting võlgneb maksuametile 5 miljonit krooni. Maksuamet on maksnud mitte millegi eest 10 miljonit krooni.
