Ometi juhtus just nii: skandaali vallandas Helsingin Sanomate kuulisas ilmunud intervjuu, milles Tatu Vanhanen leidis muuhulgas, et Aafrika riikidele oleks kasulik, kui sealsetes ühiskondades saaks juhtiva rolli võimalikult suur hulk ameeriklasi, eurooplasi ja aasialasi. Väite aluseks polnud miski muu kui numbrid: raamatus “IQ & The Global Inequality”, mille Vanhanen avaldas koos oma kauaaegse teaduspartneri, Ulsteri ülikooli emeriitprofessor Richard Lynniga 2006. aastal (nende esimene teos samast sarjast, “IQ and The Wealth of Nations” ilmus 2002), on maade kaupa ära toodud 192 riigi keskmine IQ. Venemaal on IQ näitaja 97, Soomes ja Eestis 99 ning Suur­britannias 100, kuid Zambias 71, Zimbabwes 66 ja Ekvatoriaal-Guineas koguni 59 (viimase riigi tulemusi on vahepeal veidike korrigeeritud, tunnistab Vanhanen – uutel andmetel on sealseks keskmiseks IQ-ks 64).

See, miks inimkonna hälliks olevas Aafrikas IQ-teste tehes sageli nii kesiseid tulemusi saadakse, on teadusmaailma kaua intrigeerinud. Ajakirja Economist juuli avanumbris pakub New Mexico ülikooli uurijaterühm Christopher Eppigi juhtimisel välja seletuse: süüdi on parasiidid ja patogeenid, mis troopilistes arengumaades inimorganismi kurnavad ja aju kriitilisel väljaarenemisperioodil piisava toiduta jätavad.

Näib elegantne, kuid professor Vanhanen seda teooriat päriselt omaks ei võta. “Paari sajandi eest oli ka Euroopas inimestel sama palju kõhuusse ja inimesed siin olid sama haiged,” argumenteerib ta, “ja kui vaadata, milliseid saavutusi siis tehti kultuuri vallas, on eriti ebatõenäoline, et IQ siin alles viimase paarisaja aasta jooksul nii palju tõusnud on.”

Ei, prof Vanhanen usub muud: “Kui inimesed 50 000–60 000 aastat tagasi Aafrikast välja rändama hakkasid, hakkas kasvama ka nende IQ. Muutuv ümbruskond ja eeskätt külmem kliima olid keerulised väljakutsed, mis jätsid evolutsiooni käigus ellu ainult kõige arukamad.”

Kuid miks siis on maailma kõrgeim IQ – 108 – Singapuris, mis on puhtalt troopiline paik?

Sest Singapuri rahvastiku moodustavad peamiselt põhjahiinlased, kes on sinna rännanud üsna hiljuti.

(Muide, väga kõrge skoori saavad Lynni ja Vanhaheni uuringutes veel näiteks Lõuna-Korea (106), Hiina ja Jaapan (105)).

Austraalia aborigeenid on saanud IQ-testides sageli väga madalaid tulemusi: neil oli Aafrikast aga ju veelgi pikem tee oma praegusesse koju minna?

Siin on põhjuseks taas kord troopiline kliima.

Kui külm IQ-le nii kasulikult mõjub, siis miks on suhteliselt madal IQ inuitidel?

Sest nad elavad väga piiratud kogukondades, kus sugulased abielluvad üksteisega. Neil ei ole piisavalt inimmaterjali – seda on seletatud sellega.

Võib-olla ei suuda Euroopas ja USAs väljatöötatud IQ-testid mõõta kultuuriliselt liiga erinevate rahvuste intelligentsust?

Paljud kriitikud on seda arvanud, et IQ-testid soosivad läänemaailmas üleskasvanuid, aga samal ajal pole nad ka suutnud ühtki paremat ja pädevamat IQ-testi välja pakkuda.

Võib ette kujutada, et paljudele mustanahalistele sellised uurimused ei meeldi.

Seda võib arvata, et tõenäoliselt aafriklastele see ei meeldi, aga kõik meie oletused rajanevad siiski sellel statistikal, mis on tehtud neis riikides kohapeal.

Kas olete kunagi saanud ähvardusi või sõimukirju?

Ei. Mitte kunagi.

On teil mustanahalisi sõpru?

Ei, ma pole eriti olnud kontaktis aafriklastega. (Tuleb rõhutada, et Vanhaheni olekus puudub igasugune hinnang – oma pisut väriseval, vaiksel häälel räägib ta asjadest lihtsalt nii, nagu need tema nägemuses on.)

Poliitiliselt korrektne on siiski öelda, et kõik on võrdsed, ühtmoodi andekad...

Jah, see on tänapäeval domineeriv ideoloogia, mille kritiseerimist ei lubata. Seetõttu on meil oma uurimusi suhteliselt keeruline avaldada. (Vanhanen otsib kotist tükk aega midagi ja ulatab siis kergelt väriseva käega üle laua koopia artiklist “Evolutsiooniline seletus rahvustevahelistele arenguerinevustele”, millest muuhulgas selgub, et rahvustevaheliste arenguerinevuste näitaja ehk KKI on Eestis 55,8 ehk 1,5 punkti parem, kui võinuks arvata meie keskmise IQ põhjal; Soome näitaja on 73,8 ehk 16,5 punkti parem ). Ma olen väga rõõmus, et Politiikka selle uurimuse avaldas.

Kuivõrd võimalik on inimesel elu jooksul oma IQ-d tõsta – näiteks süües õigeid asju?

Kõige tähtsam osa on siiski geneetiline ja see ei muutu väga palju.

Kas olete mõõtnud ka enda IQ-d?

Ei. Mitte kunagi.

Kas te olete uurinud ka erinevusi meeste ja naiste intelligentsuses?

Sellele me ei ole tähelepanu pööranud.

Kirjutate hetkel koos Richard Lynniga kolmandat raamatut. Mis on selle põhiteesiks?

Inimesed peaksid saama aru, et kõik on erinevad, et sellel on teatud evolutsioonilised põhjused ja et see on tulemuslikult seotud elu kõigi valdkondadega.

Kuidas 2004. aastal toimunud politseiuurimine teie jaoks lõppes?

Ma arvasin, et seda Helsingin Sanomate ajakirjanikku tõepoolest huvitab meie uurimus, aga tema oli huvitatud vaid sellest, et esitada mind rassistina. Politsei uuris juhtunut tükk aega ja leidis lõpuks, et kõik, mida mina olin öelnud, oli korrektne – probleem oli pigem ümbritsevas tekstis, mille oli kirjutanud too ajakirjanik.

Ja mis siis sai? Kas ajakirjanikku trahviti või midagi?

Ei. (Esimest korda ilmub Vanhaneni näole korraks väike, kuivavõitu naeratus). Tema oli teadagi õnnelik, et tal oli õnnestunud saada hakkama skandaalse artikliga.