25.01.2007, 00:00
Edgari värske kampaaniameister Siret Kotka
Tüdruk tuli maalt, polnud veel 20, kui juba sai majandusminister Edgar Savisaare referendiks. Millised varjatud anded peituvad selle särava karjääri taga?
Triigi alev, kuus kilomeetrit Väike-Maarjast. Suure maja
viimane nurgapealne korter.
Uksekell ei tööta. Elektrit ei paista olevat. Koputan.
“Keegi vist koputab?” Pimedast esikust astub välja Sirle Kotka, Sireti ema.
Tutvustan, et ajalehe juurest. Et tahaks küsida, kuidas Siret nii varakult poliitikasse sattus.
Ema: “Ei mina ei räägi midagi. Temal on oma elu ja minul on oma elu!”
Proovin edasi.
“Ta oli vist alles 14, kui ta juba...?”
Ema: “Küsige tema enda käest. Mina ei räägi midagi!”
“No aga seda ju ikka teate, kuidas ta selle noorteklubi siin asutas?”
Ema (tundub, et veidi leebudes): “No mis see oli. Ta oli viiendas klassis, kui ta...”
“Ah, pane uks kinni!!!” kostab resoluutne meeshääl tagumisest toast.
Ja ema tõmbab ukse mürtsuga kinni.
“Te ei kujuta ette, kui palju on vaja teha kaks kuud enne valimisi!” teatab Siret Kotka e-kirjas, kui palun kokkusaamist. “Ajad on kõik täis ja ma ei tee üldse sõnu, kui nii kirjutan!” Siret lubab siiski armulikult, et leiab ühiseks kohvijoomiseks kindlasti aja. Aga mitte enne kui pärast 4. märtsi.
Keskerakonna esimehe Edgar Savisaare kampaaniameistri elu on kiire ja keeruline, mis sellest rääkida. Juba kooli ajal olid Sireti päevad tihedasti tegemisi täis.
Enne tema loodud parteirakukesi oli keskerakondlik tegevus Väike-Maarjas ümmargune null.
Siret oli see, kes asutas kesknoorte Väike-Maarja klubi (14aastaselt) ja lõi Keskerakonna Väike-Maarja osakonna. Sireti algatusel loodi Keskerakonna noorteklubid mitmel pool Lääne-Virumaal.
Ja Väike-Maarja gümnaasiumis vangutasid õpetajad murelikult pead: “Ei ole meie Siretil aega tundi tulla. Erakonna asjad võtavad tal rohkem aega kui kooliasjad. Istutakse aga üksteise pool kodus või raamatukogus, arutatakse maailma asju, arutatakse, kuidas korraldada spordivõistlus või kohtumine kellegagi või mingi muu action. Ükskord mindi neljaks päevaks Riiga valimistele vaatlejateks.”
Kuidas need kesknoored Väike-Maarjas nii aktiivsed on?
Põgus tänavaküsitlus.
“Aga mis seal vaja!” teatab vanem leedi. “Pannakse buss noori inimesi täis ja viiakse kuskile üritusele. Tasuta toit, tasuta sõit! Ma näen siin paralleeli – neil päevadel, kui Avispea kirik humanitaarabi jagas, olid klassid mõnikord õpilastest tühjad. Kõik jooksid paremaid hilpe valima!”
Või teine arvamus. (Selle sõnastab keskealine daam.)
“Vaat see on minu jaoks ka küsimus – aga ma ei tea! Mul on mulje jäänud, et see Keskerakond on nagu usulahk!”
“Aga mis te Siretist arvate?” Daam kehitab õlgu.
“Siret!? No mis ta on – suu tundub olevat õige koha peal. Aga kas sõnad pannakse suhu või ei, seda ei oska öelda!”
Siret Kotka oli Väike-Maarjas 2005. aastal üks väheseid koolilõpetajaid, kes tegi riigieksami ühiskonnaõpetuses. 2002. aastal koolis peetud kõnevõistlustel jagas teist kohta. Kõnes käsitles Keskerakonna eeliseid.
Nii palju kui koolivend Raivo Tammus (Väike-Maarja gümnaasium, 12.a) teab ja mäletab, algas Sireti avalik tegevus võitlusega raipetehase vastu. Siret oli suur loodussõber. Tal oli ka oma lemmiklind, missugune, seda Raivo ei mäleta. Ja veel meeldis Siretile väga koerakutsikas, kes vennale toodi – mingi hundi moodi krants. Ja talle ei meeldinud, et Väike-Maarja külje alla rajatakse loomsete jäätmete utili seerimise tehas. Selle vastu võitles Siret visalt ja ägedalt.
Raivo peab Sireti tugevaimaks küljeks organiseerimisvõimet. “See on talle looduse poolt antud... Ta käis iseseisvalt Tallinnas ja uuris, kuidas seda klubi moodustada. Ta oli siis neliteist.”
Mida temas veel on, mis...?
Raivo: “Ja siis on tal sellist naiselikku sarmi...”
Nii?
Raivo: “Ja siis on tal seda liidri aurat...”
Ilmselt leidis Siret, et põnevamat asja kui poliitika ei ole olemas. Ja tema agar organiseerimistöö läks käima. Simulatsioonimängud, lavastused, poliitilised etendused.
2004. aasta jaanuaris korraldas Siret kesknoortele Väike-Maarjas valitsuskriisi (mängult). Noored jagati kuude fraktsiooni nagu parlamendis. Tuli valida uus peaminister, koostada valitsus ja koalitsioonileping. Valitsust moodustades müdistasid kesknoored pool päeva. Ja parlamendi spiikriks valiti Siret Kotka.
Aasta hiljem, jaanuaris 2005, mängisid kesknoored valitsuskriisi Rakveres. Jälle jaguneti fraktsioonidesse, vaieldi, anti välja kolm numbrit ajalehte “Kogu tõde”, kus kajastati valitsuskriisi telgitaguseid, toodi välja Eesti vallalise naispresidendi (Siret Kotka!!!) armusuhe opositsioonijuhiga.
Rakveres peetud simulatsioonimängust kirjutas ka Virumaa Teataja ja Edgar Savisaar oli sellest vaimustuses. Arvatakse, et nende koostöö võis alata siit.
Ja siis ei olnud see enam mäng. 2005. aasta sügisel sai Siret Väike-Maarja vallavolikogu valimistel rohkem hääli kui vallavanem. Ja praegu on ta volikogus haridus- ja kultuurikomisjoni aseesimees.
Kuidas? Mismoodi?
Ei midagi keerulist. Organiseerimistöö on Sireti trump. Ta jagas pastapliiatseid ja nimekaarte. Rääkis haridusest, Väike-Maarja gümnaasiumi ja kutsekooli ühendamisest. Et kui õpilasel koolis pea ei võta, siis on võimalik kutsehariduses jätkata. Ta on töökas, hea suhtleja, sihikindel. See on tema jaoks käkitegu.
Ja veel üks asi: kui kohalik rahvas nägi Väike-Maarja vahel Edgar Savisaart oma “Peaministri”-raamatut tutvustamas, mõjus see, nagu oleks suur jumal ise taevast maa peale laskunud.
Saatjaks oma küla Siret, Keskerakonna Väike-Maarja osakonna esimees.
Tänu Siretile sai Savisaar Väike-Maarjas varsti oma meheks. Võimaluse korral hakkas ta siitkandist ikka ja jälle läbi sõitma. 2006. aasta suvel avas Savisaar Triigis jalgpalliplatsi. Detsembris kohtus vallarahvaga valla aastapäeva puhul. Saatjaks Siret.
“Kas referendi ülesanded ongi nii lihtsad, et sellega saab niisama hakkama, et ülikooli polegi vaja minna!? Missugune on Sireti ametijuhend ministri referendina?”
Nii küsib Indrek Kesküla, Sireti kolleeg Väike-Maarja vallavolikogu kultuuri- ja hariduskomisjonist. Kesküla on opositsioonis. Tema kulm on kortsus.
Seda esiteks.
Teiseks. Opositsiooni meelest on Sireti sõna vallavolikogus vähe kuulda.
Kui inimene on valimistel kõvasti kella löönud ja valijate ees vastutuse võtnud, siis peaks ta oma asja ka edasi ajama.
Kesküla: “Siretil on vaja suhelda õpetajatega ja lastevanematega. On vaja rääkida, põhjendada, selgitada – miks on koolile seda ühendamist vaja. Aga tema möllab Tallinnas.”
Kruusamäe Hans, Väike-Maarja vallavolikogu esimees (Keskerakond), võtab pinget maha. Ütleb, et Siret ajab asja küll. Ainult et ta töötab koolide ühendamise kallal ministeeriumi tasemel.
Kruusamäe Hans on seesama mees, kelle selga istus Siret läinud suvel Pandivere päevadel toimunud naisekandmisvõistl u sel.
Konkurentsitult saadi viimane koht, aga rahval oli rõõmu palju.
Kruusamäe Hans (kärinal naerdes): “Tsirkust peab tegema! Ega ma täie tambiga ei teinud. Ma tegin rohkem kino!”
Majandusministeeriumi majal Harju tänaval tõuseb katus pealt lendu juttudest, et Savisaarel on uus silmarõõm. Et koos nad tulevad ja koos nad lähevad. Et õhtul sõidavad koos Hundisilmale...
SL Õhtuleht kirjutab (15.12.2005), et Edgar Savisaar põgenes noorukese sekretäriga pimedast ja sombusest Eestist mõnda Aasia riiki puhkama.
Evelyn Sepp (kõigutamatu rahuga): “Niisugused jutud on rääkijate endi probleem!”
Tarmo Lausing (abiministri nõunik, Keskerakond): “Nimetage mõni Savisaare abidest, kelle kohta selliseid jutte pole räägitud. Minu abikaasa Ave on tema parim sõbranna ja ma võin teile kinnitada: nendel juttudel ei ole tõepõhja all!”
Aarne Mäe, Virumaa Teataja peatoimetaja, küsis kunagi Siretilt muu jutu sees, kas ta tõesti oli Edgariga Tais puhkusel.
Siret ei öelnud midagi, ainult naeratas kavalalt. Ja Mäe ei tea siiamaani, kuidas asi oli.
Sireti sõbranna, Äripäeva ajakirjanik Airi Ilisson Sireti ja Savisaare Tai-puhkust ei usu. “Seda ma mäletan, et pruun ta ei olnud!”
Miks Savisaarega seoses levivad sellised jutud? Mis kurat selles mehes on, et ta tõmbab ligi noori säravaid neide?
Evelyn Sepa jaoks pole siin midagi üle mõistuse. Poliitiku abidena saavadki töötada noored inimesed, kellel ei ole veel oma peret ja kes ei vaata õhtul kella, vaid on valmis töötama hilise tunnini.
Edgar Savisaare isikliku blogi viimases sissekandes räägib minategelane lumisest nädalavahetusest Hundisilmal, kodustest töödest. Et enne valimisi pole aega nautida vaikust. Räägib valgest küülikust. Et mutt ajab muru sisse hunnikuid.
Vasakparteilane Sirje Kingsepp avastas hiljuti, et seda blogi haldab Siret. Mis seal ikka. Ilus jutt. Paar kokku-lahkukirjutamise viga oli sees, aga kellel neid poleks.
Kuhu Siret võiks välja jõuda?
Sõbrad ja noortekogu rahvas ei mõtle pikalt: ministriportfell ja Riigikogu on selle inimese tase.
Uksekell ei tööta. Elektrit ei paista olevat. Koputan.
“Keegi vist koputab?” Pimedast esikust astub välja Sirle Kotka, Sireti ema.
Tutvustan, et ajalehe juurest. Et tahaks küsida, kuidas Siret nii varakult poliitikasse sattus.
Ema: “Ei mina ei räägi midagi. Temal on oma elu ja minul on oma elu!”
Proovin edasi.
“Ta oli vist alles 14, kui ta juba...?”
Ema: “Küsige tema enda käest. Mina ei räägi midagi!”
“No aga seda ju ikka teate, kuidas ta selle noorteklubi siin asutas?”
Ema (tundub, et veidi leebudes): “No mis see oli. Ta oli viiendas klassis, kui ta...”
“Ah, pane uks kinni!!!” kostab resoluutne meeshääl tagumisest toast.
Ja ema tõmbab ukse mürtsuga kinni.
“Te ei kujuta ette, kui palju on vaja teha kaks kuud enne valimisi!” teatab Siret Kotka e-kirjas, kui palun kokkusaamist. “Ajad on kõik täis ja ma ei tee üldse sõnu, kui nii kirjutan!” Siret lubab siiski armulikult, et leiab ühiseks kohvijoomiseks kindlasti aja. Aga mitte enne kui pärast 4. märtsi.
Keskerakonna esimehe Edgar Savisaare kampaaniameistri elu on kiire ja keeruline, mis sellest rääkida. Juba kooli ajal olid Sireti päevad tihedasti tegemisi täis.
Enne tema loodud parteirakukesi oli keskerakondlik tegevus Väike-Maarjas ümmargune null.
Siret oli see, kes asutas kesknoorte Väike-Maarja klubi (14aastaselt) ja lõi Keskerakonna Väike-Maarja osakonna. Sireti algatusel loodi Keskerakonna noorteklubid mitmel pool Lääne-Virumaal.
Ja Väike-Maarja gümnaasiumis vangutasid õpetajad murelikult pead: “Ei ole meie Siretil aega tundi tulla. Erakonna asjad võtavad tal rohkem aega kui kooliasjad. Istutakse aga üksteise pool kodus või raamatukogus, arutatakse maailma asju, arutatakse, kuidas korraldada spordivõistlus või kohtumine kellegagi või mingi muu action. Ükskord mindi neljaks päevaks Riiga valimistele vaatlejateks.”
Kuidas need kesknoored Väike-Maarjas nii aktiivsed on?
Põgus tänavaküsitlus.
“Aga mis seal vaja!” teatab vanem leedi. “Pannakse buss noori inimesi täis ja viiakse kuskile üritusele. Tasuta toit, tasuta sõit! Ma näen siin paralleeli – neil päevadel, kui Avispea kirik humanitaarabi jagas, olid klassid mõnikord õpilastest tühjad. Kõik jooksid paremaid hilpe valima!”
Või teine arvamus. (Selle sõnastab keskealine daam.)
“Vaat see on minu jaoks ka küsimus – aga ma ei tea! Mul on mulje jäänud, et see Keskerakond on nagu usulahk!”
“Aga mis te Siretist arvate?” Daam kehitab õlgu.
“Siret!? No mis ta on – suu tundub olevat õige koha peal. Aga kas sõnad pannakse suhu või ei, seda ei oska öelda!”
Siret Kotka oli Väike-Maarjas 2005. aastal üks väheseid koolilõpetajaid, kes tegi riigieksami ühiskonnaõpetuses. 2002. aastal koolis peetud kõnevõistlustel jagas teist kohta. Kõnes käsitles Keskerakonna eeliseid.
Nii palju kui koolivend Raivo Tammus (Väike-Maarja gümnaasium, 12.a) teab ja mäletab, algas Sireti avalik tegevus võitlusega raipetehase vastu. Siret oli suur loodussõber. Tal oli ka oma lemmiklind, missugune, seda Raivo ei mäleta. Ja veel meeldis Siretile väga koerakutsikas, kes vennale toodi – mingi hundi moodi krants. Ja talle ei meeldinud, et Väike-Maarja külje alla rajatakse loomsete jäätmete utili seerimise tehas. Selle vastu võitles Siret visalt ja ägedalt.
Raivo peab Sireti tugevaimaks küljeks organiseerimisvõimet. “See on talle looduse poolt antud... Ta käis iseseisvalt Tallinnas ja uuris, kuidas seda klubi moodustada. Ta oli siis neliteist.”
Mida temas veel on, mis...?
Raivo: “Ja siis on tal sellist naiselikku sarmi...”
Nii?
Raivo: “Ja siis on tal seda liidri aurat...”
Ilmselt leidis Siret, et põnevamat asja kui poliitika ei ole olemas. Ja tema agar organiseerimistöö läks käima. Simulatsioonimängud, lavastused, poliitilised etendused.
2004. aasta jaanuaris korraldas Siret kesknoortele Väike-Maarjas valitsuskriisi (mängult). Noored jagati kuude fraktsiooni nagu parlamendis. Tuli valida uus peaminister, koostada valitsus ja koalitsioonileping. Valitsust moodustades müdistasid kesknoored pool päeva. Ja parlamendi spiikriks valiti Siret Kotka.
Aasta hiljem, jaanuaris 2005, mängisid kesknoored valitsuskriisi Rakveres. Jälle jaguneti fraktsioonidesse, vaieldi, anti välja kolm numbrit ajalehte “Kogu tõde”, kus kajastati valitsuskriisi telgitaguseid, toodi välja Eesti vallalise naispresidendi (Siret Kotka!!!) armusuhe opositsioonijuhiga.
Rakveres peetud simulatsioonimängust kirjutas ka Virumaa Teataja ja Edgar Savisaar oli sellest vaimustuses. Arvatakse, et nende koostöö võis alata siit.
Ja siis ei olnud see enam mäng. 2005. aasta sügisel sai Siret Väike-Maarja vallavolikogu valimistel rohkem hääli kui vallavanem. Ja praegu on ta volikogus haridus- ja kultuurikomisjoni aseesimees.
Kuidas? Mismoodi?
Ei midagi keerulist. Organiseerimistöö on Sireti trump. Ta jagas pastapliiatseid ja nimekaarte. Rääkis haridusest, Väike-Maarja gümnaasiumi ja kutsekooli ühendamisest. Et kui õpilasel koolis pea ei võta, siis on võimalik kutsehariduses jätkata. Ta on töökas, hea suhtleja, sihikindel. See on tema jaoks käkitegu.
Ja veel üks asi: kui kohalik rahvas nägi Väike-Maarja vahel Edgar Savisaart oma “Peaministri”-raamatut tutvustamas, mõjus see, nagu oleks suur jumal ise taevast maa peale laskunud.
Saatjaks oma küla Siret, Keskerakonna Väike-Maarja osakonna esimees.
Tänu Siretile sai Savisaar Väike-Maarjas varsti oma meheks. Võimaluse korral hakkas ta siitkandist ikka ja jälle läbi sõitma. 2006. aasta suvel avas Savisaar Triigis jalgpalliplatsi. Detsembris kohtus vallarahvaga valla aastapäeva puhul. Saatjaks Siret.
“Kas referendi ülesanded ongi nii lihtsad, et sellega saab niisama hakkama, et ülikooli polegi vaja minna!? Missugune on Sireti ametijuhend ministri referendina?”
Nii küsib Indrek Kesküla, Sireti kolleeg Väike-Maarja vallavolikogu kultuuri- ja hariduskomisjonist. Kesküla on opositsioonis. Tema kulm on kortsus.
Seda esiteks.
Teiseks. Opositsiooni meelest on Sireti sõna vallavolikogus vähe kuulda.
Kui inimene on valimistel kõvasti kella löönud ja valijate ees vastutuse võtnud, siis peaks ta oma asja ka edasi ajama.
Kesküla: “Siretil on vaja suhelda õpetajatega ja lastevanematega. On vaja rääkida, põhjendada, selgitada – miks on koolile seda ühendamist vaja. Aga tema möllab Tallinnas.”
Kruusamäe Hans, Väike-Maarja vallavolikogu esimees (Keskerakond), võtab pinget maha. Ütleb, et Siret ajab asja küll. Ainult et ta töötab koolide ühendamise kallal ministeeriumi tasemel.
Kruusamäe Hans on seesama mees, kelle selga istus Siret läinud suvel Pandivere päevadel toimunud naisekandmisvõistl u sel.
Konkurentsitult saadi viimane koht, aga rahval oli rõõmu palju.
Kruusamäe Hans (kärinal naerdes): “Tsirkust peab tegema! Ega ma täie tambiga ei teinud. Ma tegin rohkem kino!”
Majandusministeeriumi majal Harju tänaval tõuseb katus pealt lendu juttudest, et Savisaarel on uus silmarõõm. Et koos nad tulevad ja koos nad lähevad. Et õhtul sõidavad koos Hundisilmale...
SL Õhtuleht kirjutab (15.12.2005), et Edgar Savisaar põgenes noorukese sekretäriga pimedast ja sombusest Eestist mõnda Aasia riiki puhkama.
Evelyn Sepp (kõigutamatu rahuga): “Niisugused jutud on rääkijate endi probleem!”
Tarmo Lausing (abiministri nõunik, Keskerakond): “Nimetage mõni Savisaare abidest, kelle kohta selliseid jutte pole räägitud. Minu abikaasa Ave on tema parim sõbranna ja ma võin teile kinnitada: nendel juttudel ei ole tõepõhja all!”
Aarne Mäe, Virumaa Teataja peatoimetaja, küsis kunagi Siretilt muu jutu sees, kas ta tõesti oli Edgariga Tais puhkusel.
Siret ei öelnud midagi, ainult naeratas kavalalt. Ja Mäe ei tea siiamaani, kuidas asi oli.
Sireti sõbranna, Äripäeva ajakirjanik Airi Ilisson Sireti ja Savisaare Tai-puhkust ei usu. “Seda ma mäletan, et pruun ta ei olnud!”
Miks Savisaarega seoses levivad sellised jutud? Mis kurat selles mehes on, et ta tõmbab ligi noori säravaid neide?
Evelyn Sepa jaoks pole siin midagi üle mõistuse. Poliitiku abidena saavadki töötada noored inimesed, kellel ei ole veel oma peret ja kes ei vaata õhtul kella, vaid on valmis töötama hilise tunnini.
Edgar Savisaare isikliku blogi viimases sissekandes räägib minategelane lumisest nädalavahetusest Hundisilmal, kodustest töödest. Et enne valimisi pole aega nautida vaikust. Räägib valgest küülikust. Et mutt ajab muru sisse hunnikuid.
Vasakparteilane Sirje Kingsepp avastas hiljuti, et seda blogi haldab Siret. Mis seal ikka. Ilus jutt. Paar kokku-lahkukirjutamise viga oli sees, aga kellel neid poleks.
Kuhu Siret võiks välja jõuda?
Sõbrad ja noortekogu rahvas ei mõtle pikalt: ministriportfell ja Riigikogu on selle inimese tase.