30.12.2010, 00:06
Eesti ajaloolased Vene propaganda tõmbetuules
Eesti ajaloolaste hiljutine visiit Moskvasse teenis naaberriigi propaganda, mitte ajaloo uurimise huve.
Novembri lõpul sõitis Moskvasse grupp meie ajaloolasi ja juriste. Pealinnas toimus Eesti ja Venemaa ajaloolaste ühiskonverents „Venemaa ja Balti regioon 18.–20. sajandini: suhete probleemid muutuvas maailmas”. Sel üritusel esindasid Eestit üheksa ajaloolast ja juristi, nende seas Magnus Ilmjärv, Toomas Karjahärm, Aadu Must, Rein Müllerson ja Rein Ruutsoo. Vähesed teavad, et ühiskonverents toimus Moskvas tegutseva fondi Merevaigusild toel. Fondi president on Lätist pärit Juri Sizov, kes on tegutsenud ajakirjanikuna juba 1970. aastatest. 1976. aastal suunati ta tööle tollasesse infoagentuuri LATINFORM peadirektori asetäitjaks, kus tegeles välisriikide vastu suunatud vastupropaganda liinis. Sizov tõusis aastal 1991 infoagentuuri TASS peadirektoriks ning on seniajani Venemaa mõjuvõimsamate infokanalite juhte. Sizovil ei ole ajalooteadusega vähimatki pistmist, küll aga propagandaga. Vaid paar nädalat enne ühiskonverentsi tegi Venemaa suursaadik Eestis Juri Merzljakov ettepaneku asutada kahe riigi ajaloolaste ühiskomisjon 20. sajandi ajalooga seotud vaidluste lahendamiseks. Suursaadiku sõnul on Venemaal juba niisugused komisjonid Poola ja Leeduga. Huvitaval kombel on Poola-Vene komisjon muutunud päevapoliitiliseks organiks. Ühiskomisjoni vastutav sekretär Artjom Malgin teatas, et juba järgmisel kokkusaamisel arutavad nad hoopis eelseisva Poola Euroopa Liidu eesistumise üle. Sestap tuleb Eesti-Vene ühiskomisjoni suhtuda pigem eitavalt. Hoopis teine asi oleks aga luua Eesti ja Vene ajaloolaste ühine uurimisrühm mingil kindlal teemal ja täpselt sõnastatud eesmärgil.