Eesti Ekspressi ajakirjanikud Vedler, Tankler ja Hvostov võtavad nädala kokku
Loe Eesti Ekspressi kokkuvõtet 27.juuli-3.augusti sise-, välis- ja majandusuudistest.
5. KAPITALINÕUETE TÕSTMINE
Eesti Pank kehtestas võimalikuks kriisiks valmistudes kommertspankadele kahe protsendi suuruse süsteemse riski puhvri nõude. Sellega tõusis Eesti pankade kapitali üldnõue 12,5 protsendini. Kui pangad rikuvad nõuet, ei tohi nad maksta dividende ja juhid ei saa kätte boonuseid.
4. JUKOSE „SANKTSIOON"
Haagi arbitraažikohus teatas, et Venemaa peab maksma naftafirma Jukos ülevõtmise eest hüvituseks 50 miljardit dollarit. Raha peab saama Jukose endine suuromanik Menatep grupp, kes hagi sisse andis. Menatepi nõue oli koguni 100 miljardit. Kreml teatas, et ei kavatse maksta ja kaebab otsuse edasi. Jukose ülevõtmist peetakse suuresti poliitiliseks protsessiks, sest tema juhtfiguur Mihhail Hodorkovski julges avalikult toetada Vladimir Putini vastast opositsiooni.
3. ARGENTIINA TAAS MAKSEJÕUETU
Sadakond aastat tagasi maailma 15 rikkaima riigi sekka kuulunud Argentiina muutus USA riskifondide survel taas maksejõuetuks. Rikkalike loodusvarade ja haritud rahvaga riik ei suutnud ohjeldada korruptsiooni ja kõrget inflatsiooni ning viibis võlalõksus, sest pärast eelmist pankrotti (2001. aastal) ei lastud teda ligi rahvusvahelisele kapitaliturule.
2. OTSITAKSE JUHTE
Eesti Energia ja Tallinna Sadam avaldasid kuulutused, et otsivad juhatuse esimehi. Küsimus pole mitte niivõrd olemasolevate juhtide kompetentsuses, vaid uue valitsuse põhimõttes, et juhi teenistuslepingu täitumisel korraldatakse igal juhul uus avalik konkurss. Pentsik on seejuures asjaolu, et 7000 töötajaga Eesti Energia pealikukandidaatidel on aega paberid sisse anda 11. augustini, 300 töötajaga sadama omadel 22. augustini. Sadama juhilt oodatakse Eesti transiidi-ja logistikavaldkonna tundmist, Eesti Energia omale tuleb energeetika valdkonna kogemus kasuks.
1. UUED SANKTSIOONID
Euroopa Liit kehtestas Ukraina sündmuste tõttu uued sanktsioonid Venemaale. Venemaa mitu suurt riigipanka ei tohi enam liidus aktsiaid ja võlakirju emiteerida. Sõjatööstus ja energiasektor ei saa soetada mitmeid kaupu ja tehnoloogiaid. Eestit mõjutavad sanktsioonid otseselt vähe, küll aga kaudselt. Näiteks siinne transiidisektor on Vene kaubavoogude kokku tõmbumise tõttu märgatavalt kahju saanud.undefinedKuna mitmed ka Eesti sisepoliitikat puudutavad uudised on kolleeg Vedler oma edetabelis ära nimetanud (EL sanktsioonid, riigiettevõtete juhikonkursid), siis koostan oma edetabeli teistest teemadest, mis sel nädalal kõneainet pakkusid.
5. PÄÄSUKESTE PÄÄSTMINE
Tähelepanelike kodanike abil tuvastati Õismäel paarikümne pääsupoja kinnimüürimine, millele väga paljud emotsionaalselt sel nädalal kaasa elasid. Järgnenud päästeoperatsiooni käigus suudeti enamik linde päästa, kinnimüürijat ähvardab 1300 eurone trahv.
4. PIRAATIDE PÄÄSTMINE
Tähelepanelikud kodanikud rühmitusest Pirados filmisid mobiiltelefonidega üles ja monteerisid kokku ka palju diskussiooni tekitanud video politseioperatsioonist Kultuuritolmul, mille käigus peeti kinni korrarikkuja. Kinnipidamise viis, koerte ja gaasiga, on põhjustanud süüdistusi politsei võimu kuritarvitamises.
3. PALO PÄÄSTMINE - PRAAMIHANKEL PAISTAB KONKURENTS
Tallinna Sadam, keda valitsus kohustas praamiliikluse konkursil osalema, on kohusetundlikult kuulutanud välja konkursi praamide leidmiseks. Sel nädalal saime teada, et nad saidki tähtajaks taotluse neljalt pakkujalt, kes soovivad praame pakkuda, kuigi kui paljud neist kvalifitseeruvad ja kui paljud on lihtsalt erinevad vahendajad ja õnneotsijad, on veel väljaselgitamisel.
2. SIGADE PÄÄSTMINE
Aafrika seakatk jõudis Eesti piirile. Kuigi inimestele ei kujuta katk ohtu, on ettevaatusabinõuna piiratud Valga piirkonnast sigade väljavedu. Seni on kinnitatud katku loomadel paar kilomeetrit Eesti piirist Läti pool, kuid ilmselt jõuab peatselt ka üle piiri. Lätis ja Leedus on tulnud hukata kümneid tuhandeid sigu nakatuskahtlusega farmides.
1. UPPUJATE PÄÄSTMINE?
Selle aasta esimese 7 kuuga on uppunud BNSi andmetel 38 inimest, igal juhul on seda vähemalt 10 võrra rohkem kui aasta tagasi. Liiklussurmades on samal ajal hukkud 42 inimest (9 rohkem kui möödunud aastal) ja tuleõnnetustes 30 inimest (7 rohkem kui möödunud aastal). Uppumissurmi on seega juba pea samapalju kui liiklussurmi. Kuumad ilmad jätkuvad
Ukrainas on selle aasta lõpuni kehtsetatud nn sõjamaks. Sissetulekutelt ja loteriivõitudelt 1,5 protsenti. Vahendid lähevad Ida-Ukrainas teostatavate sõjaliste operatsioonide katteks.
Reedel toimus Moskvas mälestusmärgi avamine Esimese maailmasõja sõduritele. Seda sõda nimetatakse Venemaal "unustatud sõjaks". Avas president Putin isiklikult. Ütles kõnes, et Venemaa oli sunnitud sõtta minema vennaliku slaavi rahva kaitsmise nimel ja et võidu röövisid Venemaalt need, kes soovisid oma kodumaale kaotust. S.t. rahvuslikud reeturid.
Briti parlamendi kaitsekomitee kritiseeris NATO võimekust, õigemini võimetust vastata adekvaatselt Vene ohule.
Saksmaa valitseva partei CDU esimees Horst Seehofer teatab, et kui Venemaa ei lõpeta Ukraina separatistide toetamist, siis tuleb Moskvalt võtta jalgpalli MM korraldamise õigus.
Seehofer on esimene Saksa tipp-poliitik, kes sellist karisusabinõu avalikult toetab.
