Eesti Energia kutsus sugulasi paljastama

Keset poolsajandi kõige kurjemat lumetormi šokeeris energiakontsern oma töötajaid gestaapoliku küsitlusega.

Ajal, mil rohkem kui 30 000 majapidamist üle kogu maa vaevles elektrita, puhkes Eesti Energia (EE) sees teistsugune torm. Nimelt laekus esmaspäeva hommikul kontserni 2000 töötajale e-kiri pealkirjaga “Seotud isikute deklaratsioon”. See on ankeet, kus tuleb registreerida kõik hõimlased alates vanaisast, lõpetades lapselapsega, õest-vennast ja elukaaslasest rääkimata.

“Kui see on teadlik tegevus, siis see on psüühiline terror ja hirmujuhtimine. Kui see on kogemata, siis see on täielik juhtimisalane lollus,” on ühe EE tütarettevõtte juht riskijuhtimisosakonna bulla lugemist nördinud. Aastaid organisatsioonis töötanud mees peab end firma suhtes lojaalseks, aga ei suuda küsitlusega leppida ega alluvaid rahustada.

“Väga raske on inimesi sellises olukorras motiveerida ja innustada. Juhid on nii pilvedesse lennanud, et side maaga on kadunud. Aga maa peal tuleb ka vägesid juhtida,” kurjustab energeetik. “Inimestel on keset sajandi suurimat lumetormi käed-jalad tööd täis ja siis hakatakse pinnima – mis on su ema  isikukood, venna aadress või elukaaslase osalused.”

Küsitluse kaaskirja sõnul soovib riigi suurim tööandja suurendada organisatsiooni läbipaistvust, ennetada töötajate huvide konfliktide tekkimist ja kaardistada töötajaga “tööväliselt seotud” osapooli. Samas üllatab ja riivab ankeet paljusid oma äärmise, et mitte öelda gestaapoliku põhjalikkusega. Kui ankeedi täidavad kõik EE töötajad, tekib andmebaas hiiglaslikust sotsiaal­sest võrgustikust.

Peale isiklike huvide tuleb ära märkida abikaasa, elukaaslase või otseliini sugulase nimi, isikukood, aadress ja seos vastajaga. Samuti tuleb märkida mitte ainult lähedase töökoht, vaid kõik osalused, hääled või õigus kasumile mis tahes juriidilises isikus. Lisaks positsioon mis tahes juriidilise isiku juhtimis- või kontrollorganis. Seega näiteks nõuab tööandja infot, et töötaja kuulub lasteaia hoolekogusse või tema elukaaslane asutas flamenko-entusiastide trupi.

“Vaat see ajab närvi. Mu ema, vanem inimene juba, läheb endast välja, kui ma temalt selliseid andmeid küsin. See põhjustab palju segadust ja sekeldusi, eriti kui sul on suur suguvõsa,” kirjeldab kontserni keskastme juht. “Inimesed ehmatasid sellisest küsitlusest koomasse!”

EE sõnul jäävad esitatud andmed konfidentsiaalseks ja neid valdab personaliosakond. Kriitikute sõnul on aga küsitlus ebamõistlikult massiivne. Muuseas peab töötaja ka jooksvalt muudatustest teavitama (näiteks, kui sünnib laps, sugulane sureb, vahetab töökohta või asutab uue firma). See on hoopis teine tase kui firma laste jõulupeo nimekirja täiendamine.

Väidetavasti on osa kontserni juristidest hoiatanud, et sellise küsitluse korraldamine ei ole korrektne, seda enam, et korjatakse massiliselt firmaga mitte seotud inimeste delikaatseid isikuandmeid. “Mina võin ju nõus olla, et avaldada omaenda osalused äris, aga kui mu elukaaslane ei ole nõus oma andmete avaldamisega?” küsib üks nördinud töötaja firma siselistis.

Pole kuulda, et onupojapoliitika oleks EEs massiline probleem. On olnud skandaale ja kummalisi juhuseid, kui mõni tippjuht hüppab rahaka konkurendi paati või direktori sõbrad osalevad edukalt konkurssidel, kuid küsitluse koostajad ei viita ühelegi konkreetsele probleemile. Nurisejate sõnul on mõistetav, kui selliseid andmeid küsitak se tippjuhtidelt, aga antud juhul peab ankeedi täitma nii koristaja kui ka elektrik. Eesmärk on loosunglik – firma läbipaistvuse suurendamine.

Vastamiseks anti aega täpselt üks nädal. Paraku juhtus see olema üks pingelisemaid perioode EE ajaloos. “Parem käsi ei tea, mis vasak teeb, sest pole peaga ühenduses,” nendib spetsialist, kes soovib vallandamise kartuses anonüümseks jääda. Juba mõni tund pärast küsitluse laiali saatmist taunis seda kontserni ametiühing: “Ühelgi eraõiguslikul isikul EI OLE ÕIGUST taolist teavet nõuda,” rõhutas ametiühingu esindaja Sander Vaikma. “Ankeedi täitmine ei ole ega saa olla kohustuslik. Loomulikult ei saa me keelata neid, kes VÄGA seda ankeeti täita tahavad, seda täitmast.”

“Inimesed on hirmul ja paanikas, nad ei tea, kuidas vastata. Olen siin pikalt töötanud ja ei mäleta sellist segadust. Kui vastad ausalt, siis ei tea, mis järgneb, kui ei vasta, siis ei tea, mis juhtub,” võtab murelikud meeleolud kokku staažikas töötaja. Pikemalt loe Eesti Energia selgitusi Ekspressi veebist www.ekspress.ee