Ligi 50 Eesti parimat moedisainerit + kaubamärki. Kokku on see fantastiline pildigalerii, mille jäädvustamisel on olnud abiks Eesti moefotograafia paremik.

Kuidas raamatuidee alguse sai?

Midagi sarnast on mul ammu meeles mõlkunud. Kuid koos Eesti moedisaini liidu fanaatikute Anu Kikase, Jaanika Terasmaa, Oksana Tanditi ja Aldo Järvsooga brainstorm’ides tuli see uuesti pinnale.

Kui kaua sa oled „Moepiiblit” kokku pannud?

Asi sai tegelikult pöörase tempoga tehtud, vaatasin just, et esimene kiri märgusõnaga „Moepiibel” läks teele 19. augustil. Tänaseks olen vahetanud disaineritega juba ligi 400 kirja.

Mis on olnud kõige raskem asi selle raamatu tegemise juures?

Lahedat asja tehes muutuvad raskused pigem mõnusalt stimuleerivaks väljakutseks. Kuid igal juhul ei ole 50pealise isiksuste armee instrueerimine alati kõige lihtsam töö... Aga samas sai mulle selle käigus Eesti moedisain ja selle loojad veelgi armsamaks!

Kelle jaoks see raamat on?

Sel trükisel on kaks tähtsat aspekti: üks on hetkeseisu dokumenteeriv ja Eesti-siseselt meie moodi promov ning teine Eestist väljapoole ja tulevikku suunatud. Kuna koostame ka korraliku kontaktibaasi, kes selle trükise võiks maailma moe asjapulkadest saada, siis on lootus, et ehk kuskilt hakkab ka midagi susisema. Ühe seesuguse raamatuga muidugi maailma ei muuda, kuid võib-olla kildhaaval tekib mingi visioon ka sellest, mida tähendab „Eesti disain”.

Veel üks väga oluline idee oleks julgustada eestlasi tarbima enam omamaist moodi. Koos moeajakirjadega Marie Claire, Mood ja Femme teeme kampaania, et võtta see teema käsile. Sest kui me jogurtiriiuli ees valime juba iseenesestmõistetavalt kodumaise toote, siis riiete puhul ei ole need valikud nii selged. Ometigi on meil ju terve plejaad suurepäraseid kaubamärke ja tegijaid igaks elujuhtumiks.

Nõnda lähebki „Moepiibel” müüki nii Rahva Raamatusse kui ka Apollosse ning muidugi kohalikesse olulisimatesse moebutiikidesse Iida ja Nu Nordik.