17.04.2009, 00:00
Eesti figuurisõbrad soovitavad piima, liha, kartulit
Kui börsiettevõte Weightwatchers oma osakonna Eestis sulges, käivitus siin uus, eestlastele sobivam programm Figuurisõbrad.
Mullu novembris tabas Eesti kaalujälgijate suurearvulist kogukonda kurb
teade: firma lõpetab tegevuse, rühmad suletakse. Juba oktoobris
olid kõik Weightwatchersi Eesti büroo töötajad saanud
ootamatu koondamisteate. Need olid kaalujälgijatele emotsionaalsed
päevad.
Rühmades valati pisaraid, lohutati-kallistati
üksteist.
Orvuksjäämise tunne ei kestnud siiski
kaua. Kui jumal suleb ukse, siis avab ta kuskil akna, öeldakse. Nii said
ka kaalujälgijad teada, et 1. jaanuarist käivitub uus programm, kus
nad saavad oma iganädalast kooskäimise rütmi ja üksteisele
hingelise toetuse jagamist jätkata.
Tegemist on siiski, uue,
täiesti oma, Eesti asjaga.
“Reaktsioon oli
ootamatu,” räägib kaalujälgijate staažikas rühmajuht,
nüüdse ametinimetusega figuurisõprade mentor Liana Vahtra,
“paljud küsisid, kas midagi tuleb asemele ka. Kui Eesti oma
toitumisteadlaste programmi käivitumisest kuulda saadi, öeldi:
õige, kaua me siin Ameerikat teeme, teeme parem oma asja!”
Esimene imerelv: rühmatöö
Viisteist aastat Eesti inimeste kaalu ja enesetunnet korrigeerinud
kaalujälgijate meetod seisab kahel vaalal: rühmapsühholoogia
(ühtaegu nii toetus kui ka kontroll) ja toidukoguste jälgimine.
See töötab natuke sekti põhimõttel: kogu infot
asja kohta mõistavad ainult need, kes “sektiga” liitunud.
Samu põhimõtteid järgib ka uus, figuurisõprade
programm.
“Grupitöö on imerelv, mis aitab kursil
püsida. Pluss info, mida iga nädal grupist saab,” ütleb
Kaja Torm. Ka tema on kõik need kaalujälgijate-aastad
töötanud programmi konsultandina.
Rühmajuhtidele ei
tulnud sõnum, et uus programm on käivitumiseks valmis, ootamatult.
Eesti toitumisteadlaste aastatepikkune töö pole ju olnud mingi
saladus. Teadlaste toidusoovitused, mis olid seni ebaseksikatena kuskil
akadeemilistel riiulitel vedelenud, võeti nüüd kiiresti
kommertsalustel kasutusele. Eesti kaalujälgijate ema ja idee importija
Anne Piirsalu (ta oli aastate jooksul olnud ka Weightwatchersi Läti, Soome
ja Poola peadirektor) oli nõusse saanud oma kinnisvaraärimehest
poja Philip Verzuni (pildil) ja tõmbus ise tagaplaanile, et mitte anda
ameeriklastele alust ideevarguse-juttudeks.
Nüüd läks
käiku Eesti kuulsaima toiduspetsi (ja kaalujälgijate ikooni) Mai
Maseri teadustöö, mis oli küll keskendunud ülekaaluliste
laste toitumisprogrammile.
“Kuna läks kiireks, siis laste
programmi arendamine on praegu tagaplaanile jäänud. Tegin oma
tööd mõttega, et süsteem sobiks meditsiiniõdedele,
kes tegelevad diabeedihaigete dieetidega. Ma ei plaanitud seda
kommertskasutusse võtta,” ütleb Mai Maser. Igatahes sobivad
Põhjamaades välja töötatud toidusoovitused meile paremini
kui Ameerika omad, kinnitab Mai Maser.
Mille poolest siis erinevad
Eesti akadeemiline ja endine ameerikalik programm?
Teine
imerelv: eestipärane toit
Liana Vahtra tegi programmi
alustuseks enda peal läbi: töötas küll, ja kuidas veel.
“See toimib paremini, sest eestlastele vabakasvatus ikka ei sobi.
Kaalujälgijatel oli palju vabadusi, mis võimaldas ennast petta.
Praegune püramiidmudel on rangem ja efektiivsem.”
“Mida imet te siis sööte, et kaal langeb?”
Kaja Torm: “Soovitame seda, mida eestlane on alati söönud:
leiba, kartulit, putru, piima. Meil on inimesed harjunud palju liha s&a
mp;o
uml;öma, aga õli mitte nii eriti.” Kuidas ja kui palju
süüa, selles on küsimus. Teine alustala on liikumine. Aga enam
ei ole nii, et iga jalutuskäigu järel võib end premeerida
šokolaaditükikesega.
“Eesmärk ei ole
rohkem söömine, vaid tervis,” ütleb Torm.
Et
ameeriklaste programm oli omamoodi kahjulik, oli kaalujälgijate hästi
varjatud saladus.
Kuna süüa võis kõike,
kippusid ägedamad dieeditajad piima ja rasva oma menüüst
välja jätma.
Tulemus: juuste väljalangemine, naha
ketendamine jne. Ei räägitud ka sellest,
et kaalujälgijate lemmikud, suhkruasendajad nagu näiteks
aspartaam, on suisa ohtlikud kemikaalid.
Kaja Torm kinnitab,
et nende aastate jooksul tuli tal kokku puutuda ka kaalujälgijate
tervisehädadega.
“Paljud jätsid oma toidusedelist
välja piimatooted ja rasva, aga neidki on mõõdukas koguses
organismile vaja. Võtsid pitsa ja ülejäänud päeva
närisid köögivilja,” toob Kaja Torm näite sellest,
mida uue programmi järgija endale enam lubada ei saa.
Jõuame USA-le järele
Kurb statistika
ütleb, et Eesti elanikest on 50 protsenti rasvunud. Rammusamatel aastatel
käis kaalujälgijate rühmades Eestis 1500 inimest
nädalas. Praegu, teadagi mis põhjustel, on “sekti”
ruumid tühjemaks jäänud. Lihtne arvutus näitab, et
mingi miljonibisnis see pole.
Kaalujälgijate liikumine meenutas
sekti ka selles mõttes, et rühmade eesotsas olid entusiastid, kes
olid oma idee võidus kindlad. Nüüd, Eesti asja ajades, kulub
entusiasm marjaks ära. Tunda on soovi ameeriklastele ära teha:
järjest sünnib uusi ideid, mida kõike võiks veel
inimestele pakkuda – loenguid toitumispsühholoogiast,
spetsiaalseid kokakursusi ja turismireise, spordipäevi... Ideid tuleb nagu
küllusesarvest, jätkuks vaid sõpru, kes figuuri nimel
pingutaksid.
Philip Verzun, Figuurisõbrad OÜ ainuomanik
Kui suurt potentsiaali näete figuurisõpradel ärilise ettevõttena?
Eesti turg on ärilisest seisukohast sellises valdkonnas tegutsemiseks liiga väike ja seega on siinne toimetamine pigem missioonitöö, siin on hästi, kui püsime nullis, et kahjumisse ei lange, samas annavad suuremad turud võimalusi selliseks tegevuseks. Kohapealset tegutsemist võiks nimetada pigem koostööks andekate ja oskuslike inimestega, et pakkuda klientidele parimat teenindust. Ekslikult arvatakse, et Eesti rahvaarvu puhul on tegemist kasumliku äriga. Küll aga näen tulevikku laienemises teistesse riikidesse, kus seda teenust veel ei pakuta.
Kui suurt potentsiaali näete figuurisõpradel ärilise ettevõttena?
Eesti turg on ärilisest seisukohast sellises valdkonnas tegutsemiseks liiga väike ja seega on siinne toimetamine pigem missioonitöö, siin on hästi, kui püsime nullis, et kahjumisse ei lange, samas annavad suuremad turud võimalusi selliseks tegevuseks. Kohapealset tegutsemist võiks nimetada pigem koostööks andekate ja oskuslike inimestega, et pakkuda klientidele parimat teenindust. Ekslikult arvatakse, et Eesti rahvaarvu puhul on tegemist kasumliku äriga. Küll aga näen tulevikku laienemises teistesse riikidesse, kus seda teenust veel ei pakuta.