kabinetis Tartus Ülikooli molekulaar- ja rakubiloogia instituudis laiutab paberihunnikute kõrval laual kopsakas põrsakujuline rahakassa.

Meid ootab ees just rahateemaline jutt. Ja ma otsustan hiljem Ustavilt küsida, kas põrsas on tema isiklik.

Ustav on mees, kes nädala alguses ütles ajakirjanduses, et Eesti HIVpositiivseid ei ole majanduslikult mõttekas ravida. Neid on vähe – neil on maailmas eriline HI-viirus – ja nende peale ei saa seepärast liiga palju kulutada. Kõlab küüniliselt – aga ka ravimifirma jahib kasumit.

Ustav on HIV-vaktsiini katsetava Soome biotehnoloogiafirma FIT Biotech asepresident ja Tartu Ülikooli viroloogiaprofessor. Tema on üks neist Tartu teadlastest, kes töötab välja HIV-vaktsiini, mida nüüd üle lahe Soomes sealse raha eest hoogsalt katsetatakse.

Professor Mart Ustav, miks levib Eestis just G-tüüpi HI-viirus, mida peetakse maailmas eriliseks?

Sellepärast, et see lihtsalt sattus siinsete süstivate narkomaanide ringkonda. See on lihtsalt asjade kokkusattuvus.

Kust see G-tüüp meile tuli? Soomes on levinud põhiliselt B-alatüüp ja Venemaal A-alatüüp.

No kust ta tuli? Seal on kaks kohta, kust – kas tuleb süstlanõela otsast või saadakse sugulisel teel. Kaks võimalust. Kõik need 12 HI-viiruse alatüüpi on aga pärit ühest kohast - Aafrikast.

Kuidas see alles nüüd avastati, et meil on levinud teistest erinev ja vähelevinud HIV alatüüp?

See on üle poole aasta vanune lugu. See, et meil neid epidemioloogilisi andmeid ei ole avaldatud… Noh, palju selliseid andmeid üldse avaldatakse?

Mida tähendab teie nädala alguse avaldus Eestis elavale viirusekandjale? Kuidas see tema elu mõjutab?

Tähendab see viirus või?

Just see konkreetne…

Ega midagi, see viirus käitub niisamuti nagu kõik teised. Ega selles suhtes midagi ei muutu. Ainult et probleem seisneb selles, et kui kompanii, eraõiguslik organisatsioon hakkab tegema vaktsiini, siis tema eesmärk on teenida kasumit.

Kui on olemas väga erandlik olukord – nagu on praegu juhtunud – et sellises suures piirkonnas nagu Ida-Euroopa on väikene ala, kus on levinud sellest väga erinev viirusetüüp, peab sellele väiksele alale looma oma vaktsiini. Vaktsiini tegemine laboris – nii, nagu me teeme FIT Biotechi laborites – ei ole nii suur probleem. Aga probleem on seotud just kliiniliste katsetustega. Need on rangelt reglementeeritud protseduurid, mis nõuavad kindlaid etapi-, ohutus-, toksikoloogiaandmeid, kaitsete tõestamist… raha.

Kas selle vaktsiini avastamine on maailmas harukordne?

Tähendab, me ei avastanud – me tegime ta!

Avastamine on see, et ma lähen välja ja leian põõsa all midagi – aga meie istusime maha ja meie tegelikult panime selle oma väikeste käekestega kokku.

On see harukordne maailmas?

Ma ei tea, et sellist vaktsiini oleks tehtud nii, nagu meie seda oleme teinud. Täna meil on selle kohta patent, järelikult on sellel kindlasti terve rida unikaalseid külgi.

Nelli Kalikova ütles, et selliseid vaktsiine on maailmas sadu kordi tehtud.

Ei ole. Nelli Kalikova ei pruugi kõike teada – kuidas vaktsiini tehakse või kuidas nad üldse töötavad… Aga noh, see ei ole… On terve rida mooduseid, kuidas vaktsiinid üleüldse töötavad. See on õige, et 20 aasta jooksul on HIV-vaktsiini üritatud teha väga palju kordi ja kõigil neil juhtudel on sisuliselt lõppenud see töö ebaõnnestumisega.

Praegu on maailmas selliseid vaktsiine, võiks öelda, kokku viis, mis on kliinilises katsetuses, nii kaugele jõudnud. Viis koos meiega.

Kui palju on täpselt vaja raha, et neid katsetusi läbi viia?

Mina ei oska sellele küsimusele vastata. Ma võin küsida, kui palju maksab üks inimene kliinilises katsetuses. Üks moment!

Võtab telefoni ja teeb pika kõne inglise keeles.

Ühes faasis on ühe patsiendi hind… tähendab kulutused kliinilises katsetuses umbes 12 000 eurot (ca 180 000 krooni – toim) ja neid patsiente peaks olema 15-20. Faasis kaks peaks osalema patsiente paarsada. Ja faasis kolm paartuhat. Hind jääb koguaeg samaks.

Ja see kokku teeb…? Te olete varem rääkinud paarisajast miljonist.

Läheb kiiruga ja arvutab kabineti teises otsas kalkulaatoriga.

No see on 26 miljonit eurot. Arvutab veel. See on 400 miljonit krooni.

No selge, et Eesti riik sinna sellist raha sisse ei pane. Ja kuidas te arvate, kuidas erafirma võtab sellise raha?

Arvutus näitab, et ühe inimese peale kuluks seega umbes 30-40 tuhat krooni. Ühe inimese elu eest…

…see ei ole palju!

Olete üritanud seda raha riigilt küsida?

Ei, me ei ole. Aga me… Asi oli selles, et meil oli tõsine plaan tulla Eestisse, eriti arvestades seda võimalust, et alustada terapeutilise vaktsiiniga.

Mida see tähendab?

See on selline vaktsiin, mida süstitakse HIV-positiivsele. Selle asemel, et ta peaks sisse võtma kogu aeg ravimeid, me kasutame spetsiifilist vaktsiini, millega me kutsume inimeses esile imuunvastuse niiviisi, et ta on suuteline viiruse levikut organismis kontrollima. Vaadake…

Jälle telefon. Misasja te must tahate, kurat? – No tere, Merike…

Annab nõusoleku allkirja andmiseks.

(Tunniajase usutluse ajal saab Ustav kuus telefonikõnet – enamik neist inglise keeles. Tema ukse taga koputatakse tungivalt kolmel korral. Ja vähemalt ühe korra nõutakse tema kabinetis allkirja paberipatakale…)

Jälle küsitleja poole:.

Ja nüüd, kui oleks võimalik imuunsüsteemi nii moduleerida, et ta kontrolliks viirust, siis ei pea viirusekandja võtma kogu aeg neid ravimeid sisse.

Kui kaua HIV-vaktsiini katsetamine aega võtaks, kui te selleks raha saaksite?

Oot-oot, minule seda raha vaja ei ole! Minu arvates on seda vaja Eesti riigile.

Minu töö on tõesti olla teadlane. See on minu elukutse, ma olen kogu oma teadliku elu sellele pühendanud. Ja kui me nüüd hakkame mõtlema, siis minu töö ja õppimine on kogu aeg olnud kellegi poolt kinni makstud. Ma olen ju kogu aeg saanud palka, eks ole. Ja nüüd kui ma selle tuletisena olen suuteline midagi tekitama, siis noh, ausalt öeldes ei ole midagi õilsamat.

Samas te olete Soome firma asepresident. Te võiksite olla ka huvitatud majanduslikust poolest.

No aga kui me hakkame nüüd mõtlema… Kelle juurde ma lähen? Nelli Kalikova käis juba paar aastat tagasi – käis ja rääkis, et on vaja aidsi ennetuseks raha… Selles mõttes on selles tsirkuses natuke raske aru saada, kuidas asi välja peaks nägema.

Koputus. Annab allkirja paberile.

Kui veendunud te olete, et teie leiutatud HIV-vaktsiin toimib ja hoiab tõesti viirust kontrolli all?

Kui ma teaksin, et see töötab sajaprotsendilise efektiivsusega –  kui ma teaksin, et ei ole ühtki kahjulikku kõrvaltoimet –, siis milleks seda vaktsiini katsetada?

Ravimite, vaktsiinide väljatöötamisel on olnud küllalt juhuseid, kus ilmnevad kahjulikud kõrvalmõjud alles siis, kui seda kasutatakse suures populatsioonis.

Ja noh, vaadake, Viagrat hakati ka kõigepealt välja töötama kui südamerohtu… Olid ainult kõrvalefektid, mis tegelikult osutusid niivõrd heaks ärikaubaks… Ja sellepärast ma ei saagi teadlasena öelda, et ta sajaprotsendiliselt toimib.

Siiani teati, et tulete aasta lõpus Soome kõrval ka Eestisse kliinilisi katseid tegema. Seda enam oli esmaspäevane avaldus ootamatu…

Teate, meil oli tõsine plaan kuni sinnamaani, kui võtsime ette epidemioloogilised uuringud. Sest kui on tegemist äriühinguga, siis muidugi huvitab, et raha tuleks tagasi. Ja meil ei ole midagi selle vastu, et koos töötada valitsuste, rahvusvaheliste organisatsioonidega…

Muidugi me oleme huvitatud, aga see raha, mis investorid sisse panevad, see peab ju kuidagi ka tagasi tulema.

Kalikova sõnul on see väljakäidud konkreetse viirusetüübi kandjate arv maailmas – 10 000 – jama. See on liiga väike.

Ma arvan, et väga paljud inimesed ei lähe ennast kontrollima, ehkki nad kuuluvad samasse ringkonda.

Ega mina ei ole seda välja mõelnud – see arv on paljude inimeste töö tulemus.

Kas te olete saanud kõnesid HIV-positiivsetelt?

Ei ole.

Kust seni uuringuteks raha on tulnud?

Soome riigilt. Soome riik finantseerib väga intensiivselt vaktsiini väljatöötamist – ka seesama kümne inimese labor, mis siin Tartus on, on suurelt jaolt soomlaste kinni makstud.

Milline oleks eestlastele halvim stsenaarium?

Ma jumala eest ei tahaks sellist olukorda – mis võib täiesti vabalt kujuneda –, et ei suudeta panna piiri HIV levikule, uutele nakkustele… Praegu peaks selle grupi isoleerima. Mitte loomulikult füüsiliselt, aga tuleb teha kõik, et see ei leviks. Kas või hambaarsti juures – ka viirusekandja käib seal –, teate ju, seal lendab kõik…

Eestis on, ütleme, 5000 haiglavoodikohta – see on kohutav koþmaar meditsiinisüsteemile, kui pooled neist on korraga täis HIV-nakatunutega, kellel on kas kopsupõletik või muu nakkus, ja kui inimene on haige, siis peab teda pikalt ravima...

Ja kui kõik õnnestub…

…siis töötab vaktsiin nii hästi, et meil ei olegi vaja nii suuri kulutusi. Lõpphind vaktsiinil ei ole tegelikult kõrge. Müügihind on kuskil maksimum 20 eurot alguses. Natukese aja pärast see langeb – umbes 10 eurot. 150 krooni.

No kuulge, igaüks saab seda sisuliselt endale lubada. Aga et sellist hinda ühele doosile määrata, selleks peab olema suur populatsioon, kelle peal seda kasutatakse.

Mulle koledasti meeldiks, kui eestlased mõtleksid rohkem, et see on Eesti asi, mida me teeme. Soomlased vaatavad ääretult tähelepanelikult, et see oleks just Soome kompanii, mis lepingus on. Ja just Soome firma on selle vaktsiini välja töötanud - kui kõik õnnestub. Olgu pealegi, et meie seda teeme.

*       *       *

Rahakassa laua peal, nagu välja tuleb, on kinkinud Mart Ustavile välismaalane, Nils von Taube. Et koguneks uue maja ehitamise raha. Taube antud kahe miljoni naela eest on ehitatud Riia tänava maja, kus me vestlust lõpetame ja kus Ustav & Ko võimaliku HIV-vaktsiini leiutasid. 

Viirusekandja peab vaktsiini leidmist udujutuks

Robert (35), HI-viiruse B-alatüüp, viirusekandja kümme aastat:

Minule tundub teade vaktsiini leidmisest udujutt. Firma on niivõrd uus, et raske on uskuda seda, mida ta räägib. Tehku üks firma kõigepealt gripivaktsiin, mis tõesti mõjub - siis võib rääkida HI-viiruse vaktsiinist.

Suurem osa nakatunud narkomaanidest Eestis põeb, ma arvan, viiruse G-tüve. See tuli Eestisse 1991 oktoobris. Mul endal on B-tüvi, nakatusin sugulisel teel, aga ei tea täpselt, kes nakatas - pole kellelegi näpuga näidata.

Minu elu fakt, et võibolla raha vaktsiini katsetuste jaoks ei leita, konkreetselt ei mõjuta. Praegu saan kombineeritud ravi. Selliseid inimesi on Eestis umbes 40. Viirusekandja olen 90ndate algusest.

Võibolla katsub firma niimoodi riigilt raha välja pressida? Lootusi viirusekandjad liiga palju ei hellita - selliseid jutte liigub kogu aeg.

Riik raha ei anna

Peaminister Siim Kallas, kas praegu oleks valitsusel võtta 400 miljonit krooni, millest räägib professor Mart Ustav? Arvutuste järgi kuluks ühe inimese peale ca 30-40 tuhat krooni. Kas seda on palju?

Küsimuse selline esitamine on demagoogia. Saab ju alati öelda, et ka miljard pole ühe elu päästmise eest palju. Kõik surmahaigusi põdevad haiged on riigi jaoks võrdsed ning teiste haigete arvelt ei saa aidsi ravi esiplaanile tuua. Ravi finantseerimine toimub Haigekassa poolt ja selleks on oma kord.

Põhirõhk on praegu riigis siiski ennetustegevusel, et peatada aidsi haigestumise kasv ja levik. Me võitleme ennekõike põhjuse, mitte tagajärjega.

Eesti viirusekandjatel on maailmas vähelevinud HIVi G-alatüüp. Kuna selle alatüübi viirusekandjaid on vähe, on HIV-vaktsiini testimine äärmiselt kulukas. Kas Eesti riik peaks siin appi tulema?

See on võimalik, kuid projektile peavad pädeva hinnangu andma vastavad eksperdid ja spetsialistid. Kust võtab valitsus pädevuse, et olla veendunud, et see vaktsiin ka toimima hakkab? Kui aga otsustatakse selliseid vaktsiinikatsetusi finantseerida, tuleb korraldada riigihange ja kindlasti ilmub välja teisigi pretendente. Saame ühte firmat teistele eelistada ainult parima pakkumise järgi. Pole ka välistatud välismaiste tegijate osalemine konkursil.

Ütlesite umbes nädal tagasi, et HI–viiruse epideemia vajab otsustavamat tegutsemist.

Mina pean silmas eeskätt ennetustegevust.

Mart Ustavi sõnul on maailmas HI–viiruse vaktsiini väljatöötamisel jõutud nii kaugele viiel korral.

On tarvis sõltumatu eksperdi hinnangut selliste väidete üle otsustamiseks.

Juhul kui Eesti teadlaste leiutatud vaktsiin Soome riigi toetusel tõesti tõhusaks osutub, saab selle leiutamise eest au endale Soome riik. Kuidas suhtute?

Valitsus ei tee valikuid üksikute teadusprojektide vahel ja ei hakka seda ka kunagi tegema. Teadusrahade jagamine käib läbi Teadusfondi, tõstetud on läbi aastate ka teadusasutuste kulusid. Teadusfondi rahakasutuse üle otsustavad teadlased ise, siin ei käi raha jagamine ühe aktsiooni korras. Kujutage ette, kust võtab valitsus kompetentsi, et otsustada, millist vaktsiini tellida, kui see maksab sadu miljoneid? Kõigil teadlastel on alati tunne, et toetada tuleks kindlasti just nende projekti. Selles küsimuses ei vastandu teadlane ja valitsus. Võrreldakse erinevaid teadusprogramme ja projekte ning seda teevad teadlased ise.