Eesti ilmajaam jagab tipptasemel prognoose
Kes oma käimisi kunagi ilmaprognooside järgi planeerinud, teab kindlasti, et alati need ei täitu. Siis on rahvas pettunud ja saadab teleri ees ilmateadustaja poole verbaalseid piksenooli. Kui ilm mängib vingerpussi, on süüdi ikka ilmajaam! Suurimad skeptikud peavad sünoptikat lausa pseudoteaduseks, kus loodusseadustest suuremat rolli mängib ilmatädi tuju ja iseloom.
See on müüt. Inimese osalus ilmaennustusprotsessis on kõvasti väiksem, kui sageli arvatakse, räägib Aarne Männik, Eesti Meteoroloogia ja Hüdroloogia Instituudi (EMHI) asedirektor. Põhitöö teevad ära hoopis superarvutid, mis lahendavad atmosfääri dünaamika võrrandeid. Tõsi küll, Eesti meteoteenistuse aparatuur, mis asub Tallinnas Mustamäe teel, on Euroopa kolleegidega võrreldes üsna väeti.
Mudelit, mille kallal see arvuti töötab, võiks võrrelda hakklihamasinaga – ühest otsast pistetakse algandmed sisse ja teisest tuleb prognoos välja. Alates 2007. aastast, mil EMHI liitus Euroopa riikide ühtse ilmaennustustarkvaraga HIRLAM, on meil sakslaste ja norralastega sama ilmamudel. Nii et loogiliselt võttes ei tohiks Eesti meteoteenistuse ennustus norralaste omast kuigivõrd erineda.
“Ega ei erinegi,” väidab Männik. “Kindlasti on norrakatel kogemusi ja oskusi, millega viimast vinti paika timmida, rohkem, aga ma ei usu, et nad meist statistiliselt väga suures ulatuses paremad on.”
Kogenud sünoptiku roll tõuseb esile äärmuslikes oludes, aga arvutit suudab ta üle mängida kõige rohkem ühe-kahe päeva ulatuses, mitte rohkem. Klassikaline on külm pilvitu ilm, temperatuuriga alla miinus 30 kraadi. Sel puhul kipub mudel pehmemat ilma pakkuma, sest ei suuda kiirgusliku jahtumisega kaasnevaid protsesse nii täpselt arvutada. Ja sünoptik ütleb siis: ei-ei, homme tuleb ikka märksa krõbedam külm!
Aasta lõikes täitub 90 protsenti temperatuuriprognoosidest. Seda, samuti tuule kiirust, on lihtsam ennustada kui pilvkatet ja sademeid. Ennustuse kvaliteet sõltub ka aastaajast. Näiteks sügisel, kui sademed liiguvad suurte rünksajupilvedena, on lihtsam öelda, millises piirkonnas sadama hakkab. Suviste hoogsadudega on aga keerulisem: ühes kohas võib sirada päike, aga vaid paar kilomeetrit eemal kallata vihma, nii et uputab.
Temperatuuriprognoosi lubatud veamäär on kaks kraadi. Kui tegelik ilm on ennustusest kolm kraadi soojem või külmem, loetakse see eksimuseks.
Tihti langeb ilmajaam kriitikasaju alla meedias avaldatud prognooside tõttu. Männiku sõnul ollakse tegelikult võimelised lokaalselt palju täpsemini ennustama, ent kuna televisiooni formaat on ajaliselt üsna piiratud, tuleb üldistada.
Saaremaal kurjustavad turismiettevõtjad, et EMHI hindab sealset ilma pidevalt külmemaks, kui see tegelikult on. Männiku selgitus on lihtne: vaatlusjaamad asuvad ranniku ääres, kus ilm paratamatult jahedam. “Mõnikord helistatakse: “Meil siin oli üheksa miinuskraadi, mitte viis – panite neljaga mööda, ennustada ei oska või?!” Hiljem tuleb välja, et helistaja elab kuskil orus. Aga mõelge, kui me oleksime öelnud, et kogu Eestis tuleb külma miinus kaheksa kraadi. Siis oleks kogu rahvas meil kukil!”
Aafrika või India homset ilma ei tasu Eesti sünoptikult küsida, ta võib kergesti eksida, kuna ei tunne kohalikke olusid. Samasuguse ettevaatusega tuleks Männiku soovitusel suhtuda ka välismaistesse portaalidesse. “Meie inimesed on tohutult rõõmsad, kui leiavad oma koduküla suure ilmasaidi kaardilt, aga see võib olla petukaup. Pealtnäha tundub kõik täpne ja põhjalik, aga tegelikult põhineb ennustusmudel sajaruutkilomeetrisel võrgurakul. See tähendab, et näiteks 20 kilomeetrit eemal näitab see täpipealt sama prognoosi.”
Kui tavasituatsioonis polegi vahet, kas inimene jälgib kodu- või välismaist ennustust, siis erakorralistes, näiteks Pärnu veeuputuse sarnastes olukordades kannab EMHI riikliku institutsioonina suurt vastutuskoormat. “Kui tekib oht, et tuleb evakueeruda, ei tasu kindlasti oodata ja jälgida yr.no kaarte, vaid lähtuda ikka kohalikest andmetest,” soovitab Männik.
Tänapäeva ilmaportaalid on tema sõnul keskendunud rohkem pakendile kui sisule. Eesti ilmateenistus, mis tähistas hiljuti oma 93. sünnipäeva, püüab, vastupidi, rõhuda täpsusele. Männik möönab, et ilmselt on mõne koha pealt seetõttu ka järeleandmisi tehtud. Sageli kritiseeritakse näiteks EMHI kodulehekülje disaini, mille uuenduskuur rahapuudusel viibib. “Teisest küljest, kui vaadata neti.ee enimkülastatud lehekülgede pingerivi, siis seal oleme kuuendal kohal. Tähendab, et tegelikult tuntakse meie vastu päris suurt huvi. Ju siis me jagame kasulikku infot.”
| 26. juuni: ennustused ja tegelikkus | ||||||||
| yr.no | meteo.pl | emhi | reaalsus | yr.no | meteo.pl | EMHI | reaalsus | |
| 9.00 | 15 | 13 | 15 | 14 | päike | kuiv | kuiv | kuiv/õrnalt pilves |
| 11.00 | 17 | 16 | 17 | 19 | pilves/kuiv | kuiv | kuiv | pilves |
| 13.00 | 18 | 16 | 18 | 18 | pilves/õrn sadu | kuiv | kuiv | tugevalt pilves/sadu |
| 15.00 | 17 | 17 | 18 | 14 | päike/pilves/õrn sadu | hoovihm | kuiv | sadu/äike |
| 17.00 | 17 | 18 | 15 | 14 | päike/pilves/sadu | hoovihm | sadu | kuiv/pilves |
| 19.00 | 17 | 16 | 14 | 16 | päike/pilves/sadu | pilves/kuiv | tugev sadu | päike/kuiv |
| 21.00 | 16 | 13 | 14 | 14 | pilves/õrn sadu | pilves/kuiv | õrn sadu | pilves/kuiv |
| 23.00 | 14 | 12 | 13 | 12 | pilves/kuiv | pilves/kuiv | kuiv | pilves/kuiv |
Eesti Ekspress jälgis jaanipäevajärgsel nädalal, millist ilma Norra, Poola ja Eesti ilmajaamad Tallinna ennustasid, ning võrdles tulemuste kokkulangevust reaalse ilmaga.
Selgus, et kõige ebatäpsem oli poolakate ennustus, mis kippus hommikust temperatuuri alahindama ja õhtupooliku oma ülehindama. Norra ja Eesti ilmateated suurel määral kattusid, kuid statistiliselt andsid täpsemaid tulemusi siiski eestlased. Sademete osas oli tendets vastupidine.
Üldiselt on alati populaarsemad need ilmaportaalid, kus kujundus ilusam ja ilmanäitajaid mugavam üles leida. Selles osas on isegi lätlased Eestist ees, EMHI on uue kujunduse asemel investeerinud pigem ilmauuringutesse. Praegu saab andmeid uuendada vähemalt iga tunni aja tagant, varem tehti seda iga kolme tunni tagant.
