75 aastat tagasi alustas Kehras tööd Põhja-Euroopa moodsaim tselluloositehas, mida tänapäeval tuntakse Kehra paberivabriku nime all. Tõuke selle suurima iseseisvusajal ehitatud tehase rajamisele andsid 1930ndate alguse majanduskriisi valusad kogemused. Kriis näitas, et ilma põhjalike reformideta pole Eesti majandus konkurentsivõimeline. 

Kümnendi keskel välja kuulutatud uus majanduspoliitika nägi ette kodumaistel loodusvaradel põhineva tööstuse rajamist. Prioriteetide hulka kuulusid põlevkivi-, põlevkivikeemia-, turba- ja sulfaattselluloositööstus, mille toodangut oli võimalik turustada ka välismaal. Raha nende väljaarendamisel kokku ei hoitud.

Uhkete paekivist tehasehoonete rajamine algas aprillis 1937. Esimestena püstitati Kehrasse remonditöökoda ja tööliste elamud. Ehitusel osales umbes 1200 töölist, kes palgati üle Eesti, Saaremaalt Peipsini välja. Neist paarsada leidis tehases rakendust pärast selle valmimistki.

Töödel hoidsid silma peal nii valitsus kui ka president Konstantin Päts, kes nõudis igal kuul ettekannet Kehra kohta ning käis juunis 1937 ka isiklikult ehitusel. Eesti inseneridele oli Kehra tõeline proovikivi, kuna varem polnud neist keegi niisugust vabrikut projekteerinud.