Eesti kõige kallimate haiguste edetabel
Mis oleks mõistlikum, kas ravida tuhandete inimeste kõrget vererõhku või sünnitraumaga imikut? Mis on ühiskonnale kasulikum, kas ravida aastaid üht skisofreenikut või agressiivse kuluga rinnavähki?
Sellistele küsimustele mõeldagi tundub ebaeetiline. "Õnneks oleme me ühiskond, mitte ürgkari," ütleb Ravimiameti peadirektori asetäitja Alar Irs. Meil loevad ühiskondlikud kokkulepped ja Haigekassa püüab abistada kõiki inimesi sõltumata haiguse esinemissagedusest. See aga ei tähenda, et arstid sellist arvet ei peaks. Ja muidugi puutuvad arstid iga päev kokku küsimusega, kas määrata haigele odavamat või kallimat rohtu...
Kõige kallimad rohud on nende haiguste raviks, mida põevad väga vähesed inimesed. Pingereas esikohal olev pulmonaalne arteriaalne hüpertensioon (kopsuarterite eluohtlikult kõrge vererõhk) on mureks vaid kümnekonnal Eesti inimesel. Ka teisel kohal olev kasvuhormooni puudulikkus (kas ajukasvaja või ränga ajutrauma tagajärjel), mis on diagnoositud mõnekümnel inimesel, nõuab sadu tuhandeid kroone - ent kui tulemuseks on mõne väikest kasvu inimese normaalpikkuseni kasvamine, on asi seda väärt. Hulgiskleroosi ravimid ei pikenda eluiga, kuid parandavad märkimisväärselt elukvaliteeti.
Dagmar Rüütel, sotsiaalministeeriumi ravimipoliitika juht: "Paljud ravimid sellest nimekirjast ei päästa elusid sõna otseses mõttes, nad ei pikenda eluiga, kuid mõjutavad elukvaliteeti, võimaldades inimesel kauem täisväärtusliku ühiskonnaliikmena elada, töövõimet säilitada ja vältida teisi haigusega seotud kulutusi. Näiteks vererõhu- või diabeediravimid päästavad väga palju eluaastaid." Samuti on väga tõhusad elupäästjad meile kõigile tuttavad antibiootikumid - õnneks on need ka odavad.
Mõõtühik päästetud eluaasta
Kui pankurid mõõdavad oma töö tulemusi dividendides, sportlased meetrites ja sekundites, siis meditsiinilise kasu mõõtühik on võidetud eluaasta. Täpsemalt - kvaliteetselt elatud eluaasta. "Kui inimene piinleb pidevalt valudes, siis pole elukvaliteedist juttugi, olgugi valuvaigistid odavad," ütleb Dagmar Rüütel.
Meedikutele ei tähenda kvaliteetse elu mõiste kokkuostetud nänni ega isegi mitte eramu ruutmeetreid või automootori võimsust. Kvaliteetselt elatud elu - see on, kui inimene on võimeline tööl käima. Ongi kõik. Pensioniealiste puhul loetakse kvaliteetseks eluks seda, kui inimene suudab enda eest ise hoolitseda.
Värske tervishoiu-uuring näitas, et Eestis elab "keskmine inimene" ilma haigusteta 48 aastat. Sealt edasi on aga igal haigusega võideldud eluaastal oma hind. See ongi farmakoökonoomika: ravimi ostmisega tehtava kulutuse ja ravimi kasutamisest saadava kasu vahekorra hindamine. Ja riik arvutab ka seda, mitu tööaastat, rahvamajandusele toodud krooni ta vastu saab. Ehk lihtsamalt: mis on elu hind.
Kust tuleb haiguse hind?
Kui arst teab, et kuskil maailmas on välja töötatud näiteks imeline vähiravim, ent teab ka seda, et inimesele pole võimalik seda kinni maksta, kas ta siis peaks haiget üldse erutama teatega, et imerohi on olemas? Peab küll, on tänapäeva arstide seisukoht: patsiendi inimõigus on olla informeeritud kõikidest - ka kõige võimatumatest - raviviisidest. Võib-olla tahab inimene oma maja maha müüa, et saadud rahaga paar kuud oma eluiga pikendada, selle asemel et maja pärijatele jätta.
Ravimi hind sõltub mitmest asjaolust, peamiselt sellest, kui palju on ravimitootjal kulunud raha selle väljatöötamiseks - teadus- ja arendustegevuseks - ja tootmiseks, ning ravimi enda väärtusest. Loogiline, et mida haruldasem või keerulisema geneesiga on haigus, seda kulukam on selle raviks või leevendamiseks mõeldud ravimi väljatöötamine ja turustamine. Medikamendi hind võib kujuneda kõrgeks ka siis, kui muid võimalusi haiguse leevendamiseks pole. Näiteks pärilike või ainevahetushaiguste ravimid on märkimisväärselt kallid, samuti vähiravimid. Vanarahvatarkus ütleb, et haigus ei hüüa tulles. Üks maailma kasumlikumaid tööstusharusid on aga teadupärast ravimitööstus - erasektor, kellele ei saa ette kirjutada, mis hinnaga ta oma toodet müüa võib.
Ent mis maksab meie viimaste aastakümnete kultushaiguse, HIV ravi? Tabelist justkui selguks, et see on odav, kõigest sada krooni inimese kohta aastas. See on ekslik mulje. Haigekassa statistika aidsiepideemia kulusid ei näita, sest epideemiate jaoks ei võeta raha nende eelarvest. Liiga kalliks läheks, nii jääksid mõnedki teised haiged ravimata. HIV-positiivsete raviraha (nagu ka teiste ennustamatute epideemiate puhul) tuleb otse riigieelarvest.
"Pidime sotsiaalministeeriumis oma olukorda selgitama"
- Olen süstinud end juba neli aastat kolm korda nädalas (44 mg Rebif). Elan nimelt multiskleroosi ehk hulgiskleroosi ehk sclerosis multiplex'iga juba kaheksa aastat koos - ega me teineteist suurt tülita ning proovime mõlemad oma asjadega ise hakkama saada. Vahel nõuab suht suurt jonni end kolm korda nädalas torkida. Õnneks nn uus Rebif on muutunud paremaks - nõel on peenem ja süstimine pole nii valus, samuti on vähemalt minu puhul kõrvalnähte (palavik ja vappekülm) veidi vähem. Ega tegelikult võrdlevaid uuringuid pole, sest ükski tootja ei taha end teisega võrrelda, kõik soovivad vaid ennast kiita.
- Nii Rebif kui ka Betaferon on 100 protsenti kaetud ning praegu saavad mu teada neid kätte kõik, kellele need on näidustatud.
- Olukord oli sootuks teine umbes neli aastat tagasi, kui süstimist alustasin - olin Eestis ilmselt üks esimesi Rebifi saajaid. Siis käisime mõned head korrad Sclerosis Multiplex'i Ühingu inimeste ja dr Katrin Gross-Pajuga sotsiaalministeeriumis asja selgitamas ja korra isegi toonase sotsiaalministri Pomerantsi jutul. Aga aega läks ja asja sai - nüüd peaks enamikul olema ravi olemas, kes seda vajavad.
- Riigi abi on siin väga oluline, sest ühe kuu ravi maksab ligikaudu 8600 krooni. Rohud toon kahe karbi kaupa, makstes 20 krooni nn retseptimaksu. Omast taskust ravimine oleks seega väga-väga kallis.
- Rebif koos idamaise tervisekultuuriga tundub toimivat, mu haiguse ägenemised toimuvad tõesti haruharva - aga kuna teen ka trenni, siis pole võimalik öelda, et kumb nüüd paremini asju ära hoiab. Tõenäoliselt ravim pluss positiivne ellusuhtumine pluss trenn.
Tõnu L (35)
Haigekassa kulutused ravimitele | Kasutajate arv | Kompenseeritud 2007. aastal | Krooni kasutaja kohta |
Pulmonaalne arteriaalne hüpertensioon | 10 | 1 439 281 | 143 928 |
Kasvuhormooni puudulikkus | 30 | 3 591 037 | 119 701 |
Tsüstiline fibroos | 31 | 2 892 925 | 93 320 |
Hulgiskleroos e sclerosis multiplex | 179 | 14 121 940 | 78 893 |
Krooniline C-viirushepatiit | 404 | 31 767 072 | 78 631 |
Suhkruta diabeet | 86 | 1 329 625 | 15 460 |
Vähktõbi | 8741 | 91 894 690 | 10 513 |
Suhkurtõbi – insuliini-rea preparaadid | 12 419 | 118 517 520 | 9543 |
Raske müasteenia | 214 | 1 835 572 | 8577 |
Parkinsoni tõbi | 3236 | 24 911 693 | 698 |
Psüühikahäired | 14 339 | 44 868 412 | 3129 |
Rasked akne vormid | 1970 | 5 145 929 | 2612 |
Glaukoom | 22 960 | 55 854 314 | 2432 |
Bronhiaalastma | 28 552 | 67 074 675 | 2349 |
Epilepsia | 8168 | 18 614 931 | 2279 |
Primaarne biliaarne maksatsirroos | 600 | 1 246 375 | 2077 |
Endometrioos | 317 | 1 844 357 | 1864 |
Patoloogilise murruga osteoporoos | 1631 | 2 658 778 | 1630 |
Primaarne hüperkolesteroleemia | 21 901 | 29 933 183 | 1366 |
Reumatoidartriit ja spondüloartriit | 8886 | 10 655 057 | 1199 |
Krooniline obstruktiivne kopsuhaigus | 5944 | 6 888 503 | 1158 |
Luupus | 1166 | 1 244 620 | 1067 |
Psoriaas, psoriaatiline artropaatia | 7223 | 6 459 700 | 894 |
Suhkurtõbi – suukaudsed preparaadid | 31 458 | 26 513 362 | 842 |
Kõrgvererõhktõbi | 220 739 | 185 073 819 | 838 |
Stenokardia | 35 332 | 19 447 450 | 550 |
Süüfilis | 13 | 4758 | 366 |
Südame rütmihäired | 17 299 | 5 856 258 | 338 |
Rasestumisvastased vahendid (neile, kes ei tohi rasestuda) | 1747 | 454 024 | 260 |
Artroos | 24 620 | 3 010 693 | 122 |
HIV-tõbi, HIV-kandlus, HIV-kontakt | 271 | 29 889 | 110 |
Kilpnäärme alatalitlus | 19 189 | 2 087 765 | 108 |
KVALITEETSE ELU ANDJAD: Ekspress pani kokku tabeli, millest selgub, et kõige kallimad on rohud harvaesinevate haiguste raviks, kuid patsiendi õnneks maksab riik need välja 75–100 protsenti. (allikas: Haigekassa 2007.aasta statistika http://www.sm.ee/ )