Kaks doktorit sattusid kohtu alla 1988. aastal prostituut Catrine da Costa tapmise süüdistusega. Costa tükeldatud keha avastati juba 1984. aastal.

Kuigi mõlemad mehed vabastati mõrvasüüdistustest, otsustas kohus toona, et duo oli siiski vastutav naise keha tükeldamise eest. Samas ei võetud Härmi ja Allgeni teo eest vastutusele, sest antud hagi oli selleks ajaks juba aegunud.

1991. aastal jäeti mõlemad arstid ilma tegevuslitsentsist.

Nüüd süüdistavad doktorid riiki nende elude rikkumises ning nõuavad Rootsilt kahjutasu ligi 68 miljoni krooni väärtuses.

Teisipäeval kohtu poolt tehtud otsuse tõttu algab arvatavasti septembris täiesti uus kohtuprotsess, kus doktorite juhtum võetakse taas täies ulatuses vaatluse alla. Eelmisel 12l korral oli Härmi ja Allgeni õigusenõudmine kohtus takerdunud.

Teet Härmist ning Catrine da Costa julmast mõrvamisest on kirjutanud ka Eesti Ekspressi Mihkel Kärmas artiklis "Teet Härm - maniakk või ohver?":

"1984. aasta suvel leidis juhuslik mööduja Stockholmi Solna linnajaos kiirtee alt kaks musta plastikaatkotti noore naise tükeldatud surnukehaga. Pisut hiljem leiti lähistelt veel kaks sarnast pakki.

Tükeldatu, 28aastane narkomaan ja lõbutüdruk Catrine da Costa tuvastati sõrmejälgede põhjal. Ehkki surnu pea jäigi kadunuks, viitas kõik, et tegu oli sadistliku seksimõrvaga. Suve jooksul leiti veel kaks tapetud prostituuti ning vähemalt viis nende ametiõde jäi teadmata kadunuks. Rootsis vallandus enneolematu hüsteeria.

Politsei jahtis meeleheitlikult niidiotsi. Muuseas kammiti läbi punaste laternate rajoon. See, kuhu vihjed viisid, hämmastas uurijaid sügavalt. 1984. aasta 3. detsembri hommikul vahistati vaid mõne kilomeetri kaugusel da Costa laibatükkide leidmispaigast Karolinska Instituudi kohtumeditsiini osakonnas tollal 30aastane Teet Härm.

Jube kokkusattumus: noor tõusuteel kohtuarst oli sisuliselt politseinike eneste kolleeg ja just tema oli osalenud da Costa surmajärgsel ekspertiisil. Nüüd rõhus politseid kahtlus, et tegelikult analüüsis Härm omaenese kätetööd.

Kahtlusekoormat täiendas kaks aastat varem toimunud Teedu noore naise enesetapp. Seljas peokleit, poos proua Härm end vööga voodiotsa külge. Paljudele - eriti tema vanematele - tundus see veider. Silma torkas ka mehe pealtnäha jahe suhtumine naise kaotusse. Näiteks avaldas ta varsti pärast kaasa matust arstide erialaajakirjas artikli poomissurmade kohta.

Erakordselt tööle pühendunud lahkajana tuntud Härmi eraelus ilmnes teisigi varem varjatud külgi. Tema kodust leiti vägivaldseid pornofilme ning selgus, et vähemalt korra oli mees tõesti ka prostituudilt seksi ostnud.

"Ta oli paar korda prostituute kasutanud, kuid see polnud tollal Rootsi ühiskonnas ja Stockholmis eriti ebatavaline. On samuti tõsi, et tal oli kodus umbes sada filmi, milles oli tegelasi nagu Rappija-Jack. Seega on tõsi, et tal oli huvi seksuaalse vägivalla vastu, aga see ei tee mehest veel mõrvarit," tõdeb Agell."