Projekti autor, “Kodusaate” produtsent
Monika Süvari
, palus näidiskodu kokku panna
Ivi-Els Schneideril
, kes esialgu veidi vastu punnis, kuid siis töö talle omase põhjalikkusega ära tegi.


Maja-boks sai veidi üle sajaruutmeetrine, lisaks 40ruutmeetrine terrass. Kõik põrandapinnad on termopuidust (Thermory), vaid märg­ruumides vahelduseks paekivi (Haapsalu Paekivi).


Termopuit väärib tähelepanu, sest seni oleme seda kohanud vaid ehk saunas. Kuid vanasõna parafraseerides – “lase sant sauna, tikub magamistuppa”. Tavalisele puidule annab termopuit silmad ette ja ka hinna poolest võib seda parketialternatiivina võtta. Kes veel ei tea – termopuiduks nimetatakse puitu, mida on kuumutatud seni, kuni temast hävib niiskus ja bakterid. Seetõttu lõpetab puit “mahumängud”, tema vee-, kahjuri- ja mädanikukindel pind näeb siledam, tõmmum ja hinnalisem välja kui vastavale puidule omane.


Loodussõbralikud krohvid-värvid andis firma Safran, disain­siseuksed Kopkop, ahjupotid Saviton, vanni Aquator, köögi Idema, vaibad eritellimusena Valley jne jne. Väljas oli ka rahvalikku käsitööd, disainerite unikaalloomingut ning kollektsiooni kroonis Estonia tiibklaver.


Lavastusliku väljapaneku tähtsust näitab fakt, et alles siis, kui Aquatori vanni Vermeer Eesti Majas tähele pandi, mindi seda massiliselt nende boksist küsima, kus seda varem polnud märgatudki, hoolimata sellest, et Aquatori enda boksi kujundus on alati kõrgel tasemel.


Ivi-Els Schneideri sõnul on Eestis mitmegi sisustuselemendi puhul olemas arvestatav valik, nii et ta saanuks ka mitu Eesti Maja koostada. Tagantjärele on ta üsna rahul, et väljakutse vastu võttis, sest selle käigus tekkis tal kontakte tegijatega, kellest ta varem mitte midagi ei teadnud. Samas sooviks ta “latti tõsta”, s.t head tootjad võiks üles leida head disainerid ja vastupidi.


Edaspidi tahetakse selle kollektsiooniga hakata esinema messidel mujal maailmas, et kompaktselt tutvustada meie tegijaid ja promoda seeläbi ka riiki. Ühenduses peitub jõud ja koos lüüakse lahti uks rahvusvahelisele turule.