Eesti meel kaitseb kohalikku arvutitootjat
Aasta 2103 kõlab kahekümnenda sajandi Eesti kultuuri kokkuvõte järgmiselt: sajandi alguses kirjutas Anton-Hansen Tammsaare “Tõde ja õiguse”, sajandi lõpus tootis Microlink esimese arvutiklaviatuuri, millele oli õ täht.
Nali? Ei ole nali. Aastal 1992 oli Lasnamäe evakueerimise kõrval kahtlemata teine suur probleem see, kuidas teha arvutiga õ või ö või ä tähte. Kümme aastat hiljem on see elementaarne.
“1,3 miljoni elanikuga turg on suurte arvutitootjate jaoks täiesti mõttetu koht, eriti kui need pärismaalased tahavad veel omakeelse klaviatuuriga arvutit,” ütleb Microlink Arvutite värske omanik Aivar Paalberg (36). Nii nagu Bill Gates, on ka tema rikkumata kõrgharidusega kaasnevatest pahedest.
“Eesti keel ja Eesti meel ning nende kaitseks kirjutatud seadused kaitsevad ka kohaliku arvutitootja huvi,” kinnitab Paalberg.
Kohalike tootjate käes on 82 protsenti lauaarvutite turust, sellest omakorda veerand kuulub Microlink Arvutitele. Kiire pilguheit nende tooteuuenduse laborisse veenab, et tõsised tegijad tahetakse olla ka sülearvutite tootmisel.
Komponendid üle maailma laiali
Arvuteid võivad kõik kokku panna. “Selleks läheb vaja vaid komponente ja ristpeaga kruvikeerajat,” ütleb Paalberg. Selleks, et need arvutid ka töötaksid, müüdud ja hooldatud saaks, on vaja juba eriteadmisi.
“Küsimus on, kellega ja kuidas asju ajada. Kõikide müüjate komponendid ei pruugi töötada. Osa toote väärtusest on suhted tarnijaga,” selgitab Microlink Arvutite tegevjuht Mait Rahi (36). Ta sattus Microlinki mõni aasta tagasi Astrodataga liitumise aegu.
70 protsenti vajalikest komponentidest ostetakse otse tootjalt. Arvuti metallkast tuleb Hiinast, sest keegi ei suuda seda teha odavamalt kui hiinlased. Euroopa panus arvutimaailma piirdub Prantsusmaa hiiremattidega. Protsessori tootja Inteli konkurendil AMD-l on Saksamaal mõned tehased, kuid neile maksab Saksa maksumaksja peale. Nii arvutiklaviatuur kui ka monitor ostetakse Kagu-Aasiast. Neil on juba Microlink märk tootja poolt peale pandud. “Mehhikost on ka klavituure ostetud,” lisab Paalberg.
Ordi põhja-regiooni juht Tiit Tiigimägi arvab, et paindlikkus on kodutootja peamine eelis. “Me teeme odavamalt ja pakume paindlikumat sisu.”
Sülearvutitega korratakse lauaarvutite edu
Ordi tõi oma sülearvuti turule kaks nädalat tagasi.
Kuna sülearvutite hind langeb, siis on nõudmine kasvanud, ütleb Tiit Tiigimägi Ordist. “Notebook koos korpusega tellitakse Taivanist, ülejäänud komponendid ostetakse kohalikest hulgimüügi firmadest Techdata ja GNT Eesti,” kinnitab Tiigimägi.
Ordi tuli turule kolmandana, Microlingi ja Micromaailma järel. “Alustasime tootmist 2002 veebruaris. Mahuliselt moodustavad sülearvutid alla 5 protsendi toodangust. Kõige odavamas turusegmendis me kaasa ei löö,” ütleb Mait Rahi. “Kuid teadliku sektori segmendis suudame pakkuda 10-20 protsendilist hinnaeelist võrreldes kuulsate firmadega nagu IBM.”
Sülearvutite turg kasvab tormiliselt, nii 40 protsenti aastas, on Rahi lootusrikas. Peame kuus müüma 20-50 tükki, sest alla selle ei ole mõtekas.
Muutuste tuules
Läinud nädalal tuli uudis, et Microlink müüs Eestis ja Lätis arvutitootmisega tegelevad firmad, kontsern keskendub edaspidi vaid IT-lahenduste pakkumisele, raadiosideseadmete tootmisele ja uue meedia lahendustele.
Microlink Arvutid AS ostjaks Eestis oli ettevõtte praegune juhtkond eesotsas Microlinki juhatuse liikme Aivar Paalbergiga, kes lahkub Microlinkist 1. juulil ja keskendub omandatud ettevõtte juhtimisele.
Microlink Arvutid jätkab tulevikus Microlinki kaubamärgi kasutamist toodetud personaalarvutitel. Microlink jätkab omalt poolt Microlink Arvutites toodetud personaalarvutite edasimüüki. Tehingute hinda osapooled Microlinki teatel ei avalda.
Arvutitootmise müügi tulemusena väheneb Microlinki konsolideeritud käive ligi 20 protsenti ja brutokasum alla viie protsendi võrra.
Strateegilise otsuse väljuda pikaajalises perspektiivis personaalarvutite tootmisest tegi Microlink juba mitu aastat tagasi, ütles Microlinki juhatuse esimees Allan Martinson. Kõige pealt müüdi juhtmetehas kontsernile Amphenol, seejärel tuli uus samm.
Paalberg on sõnakehv avades muudatuste taustu. “Teenuste turg on põnevam, seal toimub kasv kordades. Arvuti tootmises ei tule mega kasvu.”
“Kahtlemata kasvab peale Microlinki Arvutite paindlikkus, sest nende juhtimissüsteem muutub lihtsamaks,” arvab Tiigimägi konkurentfirma müügist.
Kodumaiste arvutitootjate majandusnäitajad 2002
Ordi
Käive - 245 miljonit krooni
Kogus - 13 100 arvutit
Microlink Arvutid
Käive - umbes 200 miljonit krooni
Kogus - 15 800 arvutit
Lauaarvutituru jagunemine %
Microlink – 26
Ordi – 23
K-Arvutid – 8,3
HP, Compag, IBM, Dell – kokku 18
Mikromaailm – 5,6
DataGate – 5
Ülejäänud kodumaised tootjad – 14,9
allikas: Ordi
