Eesti mehed Vene pangaturul
Hansapanga juhatuse esimees Indrek Neivelt naasis reedel reisult Venemaale. Varasügisel teatas Hansa, et ostab Moskvas väikese Kvesti-nimelise panga. Sellest peab saama alguse Hansa võidukäik Venemaal.
Neivelti sõnul võiks Vene tütarpanga bilansimaht ulatuda aasta lõpuks miljardi dollarini ning töötajate arv olla veidi üle paarisaja (praegu 30 ringis). Pank kavatseb kolida Leningradi prospektilt kesklinna, üsna Kremli lähedale. Kontorid avatakse ka Sankt Peterburis ja Kaliningradis. Seal on esimesed inimesedki tööle võetud.
Venemaast eemale hoida on Neivelti arvates mõttetu: “Kui sul on olemas naaber, siis on kaks võimalust. Kas suhtled temaga või ehitad vahele kõrge tara. Aga kõrge tara puhul on ikka nii, et lõpuks kukub see maha või ronitakse üle.”
Sama on mõistnud ka Rootsi suurpank SEB, kellele kuulub Eestis Ühispank. SEB tegi möödunud nädalal Ain Hanschmidtist ootamatult Ühispanga nõukogu esimehe. Ühtlasi sai temast SEBi nõunik Venemaale laienemisel. Hanschmidt ütleb Ekspressile, et hakkab Venemaa vahet käima paar korda kuus. Liisingfirma tiksub seal juba, nüüd on vaja ka pank käima saada.
Neivelt: me võiksime olla suur Vene pank
Neivelt on Venemaal kogenud, et seal tuntakse Hansapanka. “Üks väga kõrge ametnik ütles mulle naljatoonil, et me ei tea alati, mis teil seal külas toimub, aga Hansapanka teame küll,” muigab Neivelt. “Ja teised on öelnud, et vabandust, kui me Eesti ja Läti mõnikord sassi ajame, Hansapanka me teame.”
Ta ei oota Venemaa projektilt kiiret kasvu: “Olen muidugi öelnud, et kui tahaksime, siis võiks meist nelja-viie aasta pärast saada ka suur Vene pank, kellel on väike äri Baltikumis, kuid see tähendaks ka suurte riskide võtmist. Me läheme edasi vaikselt ja kindlalt, kaks jalga maas.”
Hansapank läheb Venemaale teenindama esmajärjekorras olemasolevaid kliente, kes idaturul äri ajavad. Praegu on Lääne, eriti aga Skandinaavia ettevõtete seas Venemaal kõige popimad Meždunarodnii Moskovskii Bank ja Raiffaizen Bank, mis kuuluvad Lääne kapitalile (esimene sakslastele ja Nordeale, teine austerlastele) ja annavad korralikult laenu.
“Venemaal on tähtis, et oled neutraalne, mitte ei kuulu mõnda majandusgrupeeringusse,” märgib Neivelt.
Oligarhide tasemel päris suurde ärisse (toormetehingud, suurte tehaste ostmine jne) sisenemiseks on Hansapank siiski liiga väike: need mängud on jõukohased BNP Paribase või Deutsche Banki sugustele hiidudele.
Hanschmidt: numbrid on samad, aga dollarites
Rootsi suurpanga SEB nõustaja Ain Hanschmidt on viimaste kuude jooksul sõitnud Venemaale mitu korda. Kord käidi teisel pool piiri terve Ühispanga juhatusega, abikaasad ka kaasas, tehti kultuuriekskursioon (Ermitaaž, Puškino, Mussorgski ballett jne) ning külastati kliente.
“Eestis räägid klientidega tavaliselt samasugustest numbritest, aga kui Eestis on kroonid, siis Peterburis on dollarid. Mastaap on teine,” nendib pangajuht.
Pole selge, kas SEBi Venemaale minek tähendab uue panga asutamist, mõne olemasoleva ostmist või mõnesse investeerimist. Praegu käib kõrvuti võimaliku uue panga asutamisdokumentide ettevalmistamine ja juba töötavate pankade külastamine. Hanschmidt rõhutab korduvalt, et teda pole valitud SEBi Vene panga tegevjuhiks. Kuigi ei välista võimalust, et võib kunagi selleks saada (küll aga eitab veendunult kavatsust pürgida Eesti Panga presidendiks).
Ühispangal on 1997. aastast Sankt Peterburis Vene Ühisliising (möödunud aastast kannab nime SEB Liising). Firmas töötab kümme inimest, kellest kaks on eestlased.
Esimestel aastatel läks küll suhteliselt nadilt, sest kohe saabus Vene kriis. 1998. aastal tehti suured provisjonid. SEBi arvates oleks tulnud kõik maha kanda. Aga aastatel 2000-2001 saadi raha kätte. “See näitab, et kui sa teed õigete ärimeestega äri, siis nad maksavad raha tagasi,” kinnitab Hanschmidt, kelle sõnul pole Vene ärikultuur pooltki nii hull, kui Eestis ette kujutatakse.
Rikka pere pank ja kolhoos
SEBi asutas 149 aastat tagasi Wallenbergide perekond. Pere pole Rootsis nii jõukas kui IKEA asutaja Ingvar Kamprad või Tetra-Paki looja Ruben Rausingu pärijad. Kuid keeruka firmadevõrgu kaudu kontrollivad Wallenbergid riigi ja kogu Euroopa koorekihti kuuluvaid ettevõtteid – AstraZenecat, Scaniat, Ericssoni, ABBd, Stora Ensot, Electroluxi jpt.
Kui Hansapanga suuromanik Swedbank on sadade põllumajanduse krediidiühingute ja hoiukassade liitumisel tekkinud kolhoositaoline moodustis, siis SEB näib külm ja ettevõtjakeskne. Osalenud paljudes afäärides. 1870 pidi pank peaaegu maksejõuetuks muutuma, sest rahastas ebaõnnestunud eraraudtee ehitust. 1932 tekkisid raskused tikukuningas Ivar Kreugeri laenudega. Pärast teist ilmasõda kandis USA panga mõneks ajaks musta nimekirja, sest Wallenbergid tegid äri natsidega. Ostsid neilt Boschi firma aktsiaid. Aga alati on pank osanud jamadest puhtalt välja tulla. Viimati 90ndate alguses, kui kogu riiki haaras pangakriis. SEB ei saanud riigilt öörigi abi.
Eestisse jõudsid nii Swedbank kui ka SEB 90ndate keskel. Alguses väiksemate osalustega, kuni Hansapank müüki läks. Jüri Mõis korraldas kahe panga vahel lausa mitteametliku enampakkumise, toetades ise SEBi, sest ka Hansapank oli samasugune jahe ja ettevõtjakeskne.
Peale jäi aga Swedbank. Mõis küll sai kinga, kuid Hansa tervikuna võitis, sest Swedbank laieneb edaspidi Lätis, Leedus ja Venemaal Hansapanga kaudu ning jättis otsustamise eestlaste kätte.
Pank muutus tunduvalt inimlähedasemaks. See paistab välja juba logost: hall hansakoge vahetati välja rahvaliku ja värvilise vastu.
SEB eelistab naisi
SEB lähenemine on teine: Ühispangale jäeti tegutsemisruumiks vaid Eesti. Läti pank tegutseb eraldi, Leedu oma samuti.
SEB ei salli isetegvust. Praegu käib tema allasutustes ühise kultuuri juurutamine. Kontoritele kinnitatakse sildid SEB nimega. Et inimesed saaksid selge signaali, et Ühispangas kehtib “hea Rootsi aeg”.
Vastutuse mõttes ei tähenda see muidugi midagi. 90ndate keskel Argentiinas kuulutasid kohalikud pangad, et nad on Hispaania suurpankade käepikendused. Kuni peeso kokku kukkus ja rahvas oma säästud kaotas. Siis ei tahtnud hispaanlased Argentiinast enam midagi kuulda.
Ida-Euroopa roll on SEBi poliitikas on aasta-aastalt üha kasvanud. Praegu annab Ida-Euroopa divisjon 12 protsenti kogu grupi kasumist, Ühispank üksi neli ja pool. Divisjoni pealikku Mats Kjaeri tunnustati hiljuti kohaga SEB juhatuses.
SEB tõi Eestisse skandinaavialiku tööjõupoliitika. Ühispanga 1400 töötajast on tervelt 72 protsenti naised. Regulaarselt on sada naistöötajat lapsepuhkusel. Kõrgematele kohtadele üritatakse saada rohkem naisi ja madalamatele rohkem mehi. (Hansas hakati aga juba Jüri Mõisa ajal lapsepuhkusel naistele lisatasu maksma.)
SEB palkas esimesed naised juba aastal 1864 – esimese pangana maailmas. Ilmselt polnud vähetähtis fakt, et neile võis vähem maksta. Meeste ja naiste palgad võrdsustusid alles saja aasta pärast.
Wallenbergid said Venemaal peksa
Wallenbergidele kujutas Venemaa pikka aega kurjuse sümbolit, sest kommunistlik režiim konfiskeeris pere vara Läänemere idakaldal, ka Eestis. Vähesed mäletavad, et näiteks Ericssoni peakorter ei asunud enne Esimest maailmasõda Stockholmis, vaid hoopis Sankt Peterburis.
“Mäletan, et kui teenisin Rootsi laevastikus, siis oli kõik teisel pool Balti merd vaenulik maa-ala,” tunnistas SEBi nõukogu esimees Jacob Wallenberg paari kuu eest ühel rahvusvahelisel konverentsil.
Praegu mõjub idaturg taas magnetina. “Venemaa on tohutu turg Rootsile ja Euroopale,” märkis Wallenberg ning tõi näite, et Venemaal kasvab mobiiltelefoni tarvitajate arv keskmiselt miljoni inimese võrra kuus. “Venemaal on madalaimad palgad ja kõrgeim haridustase, Poolal suurim ostujõud ning Eesti on enim vabaturule orienteeritud majanduse ja IT-vallas üks enam arenenud maid maailmas.”
Samas ütles ta, et Venemaa vajab reforme, näiteks kohtutes, ning meenutas, et SEBi eelmine katse idaturul läbi lüüa lõppes rubla kursi dramaatilise languse tõttu “kõrge hinna maksmisega”.
Venemaa ongi rootslastele saatuslik maa. Nende viimase 300 aasta suurim inimkaotus ei pärine Indoneesia tsunamist ega parvlaeva Estonia uppumisest, vaid Poltaava lahingust 1709, kus hukkus 9234 Rootsi sõdurit.
Ühel SEBi konverentsil ütles Venemaa endine peaminister Jegor Gaidar aga, et rootslased peaksid venelasi hoopis tänama. Venelased peatasid küll Poltaava all Rootsi impeeriumi laienemise, kuid tänu sellele on rootslastel normaalne heaoluriik, mitte probleemipundar nagu Venemaa.
Eestlased arenevad rootslastest mitu korda kiiremini | |||
SEB | Swedbank | s.h Hansapank | |
vara | 2203 mlrd kr | 1726 mlrd kr | 100 mlrd kr |
kasum | 9,8 mlrd kr | 10,9 mlrd kr | 2,0 mlrd kr |
vara kasv viimase viie aastaga | +80% | +20% | +193% |
kasumi kasv viimase viie aastaga | +24% | +38% | +151% |
töötajaid | 18 000 | 15 300 | 6000 |
laienemine Ida-Euroopa pangaturul | 1998 Ühispank Eestis, Unibanka Lätis ja Vilniaus Bankas Leedus, 2000 BOS Poolas, 2004 Vilniaus Bankase kaudu Agio Pank Ukrainas | 1998 Hansapank Eestis ja Lätis, edasi Hansapanga kaudu | 1996 DLB (Hansabanka) Lätis, 2001 LTB (Hansabankas) Leedus, 2004 Kvest pank Venemaal |
majandusandmed seisuga 2003. a lõpp
