Imran Malik kobab käega õrnalt oma habetunud kõri kallal, otsides kohta, kus tuiksoon nähtavale ilmub. Just sellisesse kohta tuleb asetada nuga ning siis kähku ja otsustavalt tõmmata; nii, et korraga katkeks arter, veenid ja hingetoru. Tapetava pea peab olema pööratud Meka suunas ning enne, kui nuga oma töö teeb, peab lihunik olema lausunud, et alustab toimingut Allahi nimel, kellest keegi pole suurim. Veri voolab kehast välja ruttu. Ehkki surija võib väriseda ja tõmmelda minuti või isegi enam, ei tunne ta Maliku kinnitusel enam valu, sest šokk ja verekaotus lülitavat aju välja esimesena. Peagi pole verest tühjaks jooksev loom – kelleks võib olla lammas, lehm, kana või koguni kaamel, kuid mõistagi mitte kunagi siga – enam midagi muud, kui islamiusulistele pruukimiseks sobilik halal-liha. Ehkki põlisrahval võib olla raskusi selle märkamisega, on halal-liha Eestis tõsine defitsiit. Loomadele piina ja kannatuste tekitamist ei saa lubada Loe edasi digilehest või osta lugemisõigus