Ka väikese Marteni vanemad ise on sisserändajad. Isa Marat pärineb Valgevenest ja ema Enely Eestist. Lapsele õpetati korraga kolme - inglise, vene ja eesti keelt. "Marten rääkis eesti keelt ja käis vene lasteaias," täpsustab ema. "Plaan oli Eestisse tagasi kolida, sest me tundsime, et Martenile on parem, kui ta kasvab Eestis." Lühike telefoniusutlus Ekspressile on esimene kord, kui vapustatud Enely Kudlis ise pressiga suhtleb, seni tegi seda tema abikaasa. Naine vastab küsimustele katkendlikult, aga kannatlikult.

Tartust pärit Enely läks Denverisse üheksa aastat tagasi hotellindust õppima ja kohtas tulevast abikaasat ööklubis. Ühe katse Eestisse naasta tegi pere kolm aastat tagasi, vahetult enne Marteni sündi. Poiss nägigi toona ilmavalgust Tartus, kuid et isa jäi elamisloa vormistamisega hiljaks, kolis pere uuesti suure lombi taha. Marten oli Eestist lahkudes kolmenädalane imik. 33aastane Enely töötab USAs raamatupidaja ning 36aastane Marat automüüjana. Nende tutvusringkonnas ja isegi samas majas on hulk eestlasi.

Omaste sõnul oli 22. augustil oma viimast sünnipäeva tähistanud Marteni isapoolne vanaisa omal ajal Nõukogude dissident ja hukkus repressioonide tõttu. Teisitimõtleja pere, nii ka Marat Kudlis, emigreerus 80. aastate algul USAsse. Pärast Marteni sündi valiti elupaigaks just Colorado, sest seal on roheline ja rahulik. Seda ootamatum oli peret tabanud õnnetus. "Keegi pole ära teeninud midagi sellist läbi teha. See on õudne," tunnistab leinav isa.

Kaks sünnipäeva ja 12 valenime
Lugu ebatavalisest ja traagilisest surmast läks paljudele ameeriklastele hinge. Muuhulgas algatas üks kohalik telejaam korjanduse matuste toetuseks. Marteni surmast sai ka üleriigiliselt märkimisväärne meediasündmus, kus kohati mindi isegi üle piiri. Lisaks lugematutele artiklitele ja telelõikudele tegi üks leht poisikese matustest isegi reaalajas veebireportaaži.

Tänaseks on Marten Kudlise väidetava mõrvari küsimusest saanud Colorado osariigi kohaliku poliitika üks põletavamaid teemasid, kus asjamehed näpuga üksteisele näitavad. Opositsiooni sõnul "määrib hukkunute veri osariigi juhtide käsi". Kuberner Bill Ritter möönis mõrult, et Hernandezi juhtumis vedas süsteem alt. "See on kohutav tragöödia ja samas juhtum, mis peaks meid marru ajama," süüdistas kuberner kohalikus raadios omakorda keskvalitsust saamatuses illegaalide arvu piirata.

Ka politsei ja immigratsiooniamet pilluvad vastastikku süüdistusi. Ažiotaaži tekitab tõsiasi, et õnnetuse saanuks ära hoida, kui ametnikud oleksid oma tööd tarmukamalt teinud. Nimelt pidas politsei tänavu aprillis sama dokumentideta mehe kinni seoses liiklusrikkumisega, aga et immigratsiooniametnikud ei tundnud väidetavalt tema vastu mingit huvi, lasti ta jälle vabadusse. Kokku on sama meest aastate jooksul vahistanud üheksa eri jõuametkonda, kuid ükski kas ei taibanud, et tegu on illegaaliga, või ei viinud väljasaatmist lõpuni.

Ametnikud vabandavad end mitte ainult eelarve- ja personalinappusega, mis ei lase illegaalide jahtimise tööd tõhusalt teha, vaid ka sellega, et Hernandez oli eriliselt libe kala. Mees olevat kasutanud koguni 12 valenime, esitas eri aegadel eri sünnikuupäevi ja raius alati veenvalt, et on USA kodanik.

Matustel kõlas Entel-Tentel
"Süsteem lasi mehe mingi prao tõttu vangist välja ja süsteem ei toiminud nii, nagu pidi, ning minu poeg ja kaks naist maksid selle eest eluga," süüdistab Marat Kudlis. Ta leiab, et Francis Hernandezit peaks karistama seaduse kogu rangusega ning väitlus illegaalsete immigrantide teemal on väga vajalik.

Mõned analüütikud arvavad koguni, et eesti soost poisi juhtum võib tuua ennegi kirgi kütnud illegaalide küsimuse uuesti Ameerika presidendikampaania teemaks. Just dokumentideta sisserändajad olid tänavu vabariiklaste parteisisese presidendiväitluse üks kandvaid teemasid, kuid pärast John McCaini tõusmist põhinominendiks see vaibus.

Immigrantide probleemi näitena tuuakse, et mullu saadeti ainuüksi Colorados välja 5600 ja terves riigis 286 000 illegaali. Paberiteta immigrante on aga USAs juba nii palju ja nende tegelik roll majanduses nii suur, et pigem kalduvad mõlemad Valge Maja kandidaadid toetama nende legaliseerimist kui väljasaatmist. Samas on juhtum tagajalgadele ajanud ka valged äärmuslased, kes lubasid Marten Kudlise väidetava tapja kohtuprotsessil väga teraselt silma peal hoida.

Hukkunute omastele on meediavahust ja kisklemisest vähe lohutust. Viimane rahvarohke hüvastijätt Marteniga toimus vastavalt isa usutunnistusele juudi tseremoonia järgi kodukoha kalmistul läinud nädala kolmapäeval. Muuhulgas mängiti talitusel kaks Marteni lemmiklaulu Entel-Tenteli plaadilt. Väidetav roolimõrvar, kellel endal on kaks pisikest last, istub arestimajas trellide taga ja teda ootab süüdimõistmisel kokku kuni 80aastane karistus.

Perekond Kudlis ei tea, kuidas elu pärast pisipoja hukkumist jätkub. "Ma armastan Eestit ja ei suuda oodata, millal sinna jälle satun, aga kas ja millal me sinna kolime - praegu ei tea, kuidas elu läheb," ohkab Marat Kudlis täpselt nädal pärast poja põrmu muldasängitamist.