Eesti oluline müügiartikkel on vaikus!
Marje Braunbrück istub pärast tööpäeva lõppu Liivalaia tänava 9. korruse kontori kitsukeses toas. (Tal on kommid laual.) Ütleb, et elab uude ametisse alles sisse, et kui meie intervjuu toimuks kaks nädalat hiljem, oleks tal ilmselt hoopis rohkem rääkida. Aga räägib veendunult, et Eesti on suure potentsiaaliga turismimaa.
Miks just teid sellele kohale valiti?
No eks nad vaatasid, et Estline’ist ma sain tugeva turismikogemuse. Olympic Casinost sain tugeva turunduskogemuse. Kumbki nendest pole lihtne firma ja ju ma neile sellepärast huvi pakkusin.
Kuidas turist tuleb siia külmale ja pimedale maale, kus on maas paks lumi, kui mujal õitsevad kirsid?
Tuleb leida omapäraseid ja unikaalseid tooteid. Näiteks Otepää Golf leiutas talvegolfi.
Omapära on see, mis lööb!
Eesti omapäraks peetakse vist eelkõige seda, et see on üks hea peopanemise koht?
Sa mõtled inglise poissmehi?
Jah.
Ei tea, kas see päris nii on. Alguses oli Soome turist ka selline, kes käis siin pidutsemas. Nüüd kuulsin hiljuti, kuidas soomlased olid sügavas vaimustuses meie setu kultuurist. Meil on uus tõsine sihtrühm kultuurihuviliste soomlaste hulgas.
Ei. Ma ei usu, et siia tullakse ainult lõbu peale… No kui inglise poissmeestele siin meeldis, siis ehk tulevad nad siia veel kunagi tagasi. Ja siis juba koos naistega.
Hannes Tamjärv rääkis kunagi, et vaikne ja puutumatu kolgas on meie väärtus. Et selliseid kohti Saksamaal naljalt ei leia, kus autod ei mürise ja rahvamassid ümberringi ei lärma.
Just. Sõbranna oli hiljuti Siguldas konverentsil ja keegi inglane ütles, et ta pole varem kunagi metsas käinud! Inimesed vajavad rahu. Meil tuleks hakata müüma oma vaikust.
Aga kuidas seda müüa?
Tuleb leida sihtrühm ja neile siis tootepaketid kokku panna. Linnuvaatlused, kanuu-, ratsa- ja jalgrattamatkad…
Islandil saab turist ratsutada riigi ühest otsast teise. Miks ei võiks meil ratsutada näitaks Narvast Pärnusse, nagu Karl XII kunagi tegi!
Muidugi. Tuleks panna marsruut kokku. See pole ju raske!
Aga enne kui seda sorti tooted välja arendada, tuleb olla kindel, et nõudlus on olemas. Sest need on nišitooted – igaüks hobuse selga ei roni.
Kunagi oli juttu, et Soome vahet võiks panna käima pisikesed kiired paadid – nagu vanasti, kui piiritusevedajad seda vahet käisid. Viia turist Soome, joota teda veidi ja tuua tagasi. Selline action-turism.
Väga hea!
Ja et Venemaa vahet võiks sõita Karl Vaino aegne luksuslik erirong.
Just. Hea mõte! Sellistel omapärastel atraktsioonidel oleks minekut!
Kas turismitaludes on ikka nii, et talumehed peavad oma rehetubade seinad ära plaatima ja ürgsed pliidid roostevaba inventari vastu vahetama, kui külalistele kama ja sõira tahavad teha?
Need on need Euroopa Liidu nõuded! Aga ma mõtlen, et kui Hispaanias ja Itaalias tehakse traditsioonilisi asju nii, nagu neid alati on tehtud, küll siis leiame väljapääsu ka meie. Bürokraatia pärast ei peaks küll ükski hea asi tegemata jääma.
Toiduküsimus on ju oluline asi.
See on väga oluline asi. Eks programmi Eesti Toit mõte ongi see, et anda eesti köögile võimalus ennast näidata. Toit kombinatsioonis muude teenustega peaks olema turistile atraktiivne ja kättesaadav.
Riias lõppes hiljuti jäähoki MM. Varsti tuleb seal NATO tippkohtumine. Miks meil ei planeerita riiklikke suursündmusi?
Nüüd seisab ees Noorte Kommertskoja Euroopa konverents. See on Eestile suur väljakutse.
Kokku tuleb rohkem kui kaks tuhat inimest. See on väga julge ettevõtmine. Ja kui me selle korralikult ära teeme, annab see julgust uusi asju ette võtma.
Me räägime, et meie eripära on laulupidu. Mida välisturist sellest arvab?
See on rohkem vist siiski nišiüritus. Rohkem tõmbavad turiste ligi suurte staaride kontserdid. Kui Rollingud Eestis käisid, pani Estline käima lisalaeva, mis tõi kohale terve laevatäie rootslasi.
Kunagi lubas pankur Ain Hanschmidt, et ehitab Lasnamäele suure kelgumäe, kus on suvi läbi paks lumi maas. Kas sellest imeasjast on midagi kuulda?
Ma usun, et see kunagi ka tuleb. Niisugused asjad on vajalikud, sest nad pakuvad teenust aasta läbi. Nagu spaad, mis on pidevalt turiste täis.
Viimastel aegadel on meile kõige rohkem turiste tulnud Soomest. Kas soomlased juba Eestist tüdinema ei hakka?
Soomlaste osakaal tõesti vaikselt väheneb ja me ei saa ainult nendele loota.
Aga rohkem on hakanud turiste Eestisse sõitma Venemaalt ja Rootsist ja Norrast. Norra inimestele meeldib väga reisida.
Lõuna poolt on hakanud huvi ilmutama Hispaania. Ilmselt oleme me hispaanlaste jaoks eksootiline maa. Me peame selle olukorra ära kasutama.
Mis Vene turisti Eestis võiks meelitada?
Nostalgia, lähedus, hinna ja kvaliteedi suhe. Et Eestis osatakse vene keelt ja et samal ajal on Eesti nagu Lääs. Vene turiste käib juba praegu suhteliselt palju. Nad on üks kiiremini kasvav sihtgrupp üldse.
Missugune on kaugeim maa, kellega te siin plaane peate?
Väga kaugeid sihtpunkte ei julge ette võtta, sest transpordiküsimus on keeruline.
Aga Jaapaniga teeme koostööd. Tänu Barutole on meil Eestit nüüd hoopis lihtsam jaapanlastele tutvustada. Jaapanlased tahavad näha maad, kust niisugune vägilane välja on tulnud. Isiksus müüb, pole midagi teha! Meie tippe võiks riigi tutvustamisel hoopis rohkem kasutada.
Nüüd võtab meil siis uus turmismiliik jõudsalt hoogu – prostitutsioon. Mis te sellest arvate?
Ütlen ausalt, ma ei tea sellest palju. Tean, et siin on mõned lõbumajad. Ja et taksojuhid viivad turiste sinna. Meil kui turismiorganisatsioonil on sellega lootusetu võidelda.
Ma lohutan ennast sellega, et lõbumajad ei ole loodetavasti ainus meelelahutus, mida nad Eestis tarbivad!
Aga on maid, kus lõbumajandus on tööstusharu, näiteks Holland. Kuidas niisugune asi riigi imagole mõjub?
Hollandi imagol on tõesti veidi pikantne maik. Aga Hollandis on ka väga häid asju, mis selle tasakaalus hoiavad. Eesti on alles avastatud maa ja kui me teadvustame ennast maailmale kui prostitutsiooni-paradiis, ei ole see meile kõige parem reklaam.
Kunagi räägiti, et Aegna võiks olla suur kasiinopõrgu ja kergemeelsete asutuste tsentrum. Kuidas see plaan võiks töötada?
Kui ta oleks mitmekesine meelelahutuskeskus, oleks sel mõte sees. Kui oleks ainult kasiinod, oleks see liiga ühekülgne. Mitmekesise meelelahutuskeskusena oleks see kindlasti turismimagnet.
Miks panustatakse nii vähe raha Eesti reklaamimiseks välismaal? Horvaatia näiteks teeb reklaami väga aktiivselt.
Et teha aktiivset reklaami, peab olema mingi toode, millele sa reklaami teed. Horvaatial on seda hea teha, sest nende Vahemere kuurordid ei jää Itaalia ja Prantsuse omadele sugugi alla.
Meie teeme ka reklaamikampaaniaid, aga suure ja jõulise kampaania jaoks peab olema turg ette valmistatud. Kampaaniad on suunatakse sinna, kus nõudlus on juba tekkinud. Meie valmistame praegu pinda ette välisajakirjanike abil, kes tutvustavad meie maad oma elustiili-ajakirjades. Praegu on külas Hispaania televisioon, kes teeb Eestist pikemat saadet.
Meil ei ole põhjapõtru, meil ei ole jõuluvana. Millega neid ikka meelitada?
Meil on Nukitsamees ja meil on pokud. Meil on toredaid lugusid ja muinasjutte. Me peame mõtlema, kuidas lood ja legendid turismi teenistusse rakendada.
Kas on olemas mõni jumekas uus projekt meie kultuuri- ja turismielus, millel tundub olevat lootust?
Naissaare-üritus, mida teeb Tõnu Kaljuste. Kultuurihuvilised tulevad paatidega saarele ja kuulavad kontserti. See on ju super! See on toode, mida saab edaspidi edukalt müüa. Näed, kui on andekaid inimesi, tuleb ka andekaid mõtteid.
Kas teie majas on olnud kõneks Ekspressi ajakirjaniku Argo Ideoni andekas mõte Tallinna Lennujaama nimetamisest Lennart Meri nimeliseks?
Ei. Minu ajal ei ole juttu olnud. Aga mulle isiklikult meeldib see mõte väga!
Kas on asju, mille pärast on vahel välisturistide ees piinlik?
Ikka on. Alates sellest, et taksojuhid võtavad rohkem raha. Ja et ei ole normaalseid tualette.
Kas Tallinn teile must ei tundu. Vahel lendab siin liiv nagu Saharas!
No puhtam võiks ta muidugi olla, aga kätt südamele pannes – Pariis on palju mustem.
Kuhu teie oma külalised viite, kui nad Eestisse tulevad?
Linnast välja maale. Linnas nad saavad ise käidud, aga linnast laugemale ei pääse.
Käime ratsutamas ja mõnes linnalähedases lossis lõunat söömas.
* ametlikult Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse turismiarenduskeskuse direktor
Mis saab Welcome to Estonia’st?
Welcome to Estonia oli omal ajal õiges kohas. Aga vahepeal on viis aastat edasi läinud. Kindlasti tahab ta edasi arendamist. Welcome to Estonia’l oli hästi läbi mõeldud kontseptsioon, aga teda kommunikeeriti halvasti.
Ei räägitud lahti Welcome to Estonia rakendusvõimalusi.
Kui inimesed teevad hea asja, siis nad arvavad, et kõik saavad sama hästi aru nagu nemad ise. Teda võeti ainult kui märki, mitte kui terviklikku arengukava.
