Eesti on valmis laenama Lätile ligi miljard krooni
Veel paar nädalat tagasi ei mõistnud lätlased, kui tõsine kriis nende majandust laastab.
Alles septembris oli riigieelarve kergelt plussis ja tulevaks aastaks oodati kahe protsendi suurust majanduskasvu. Novembris pidi riik küll üle võtma raha väljavoolu all kannatanud Parex Banka, kuid valitsus lootis, et panga päästmiseks piisab 200 miljonist latist ehk 4,4 miljardist kroonist.
Läti Pank kinnitas korduvalt rahvale, et kõik latid on tagatud välisvaluuta ja kullavarudega ning mingit raha juurdetrükkimist ei toimu, trükimasingi kanti 90. aastate alguses maha.
Kuid rootslased hoiatasid juba oktoobri alguses, et Lätis läheb asi halvaks, sest neil pole selliseid rahatagavarasid nagu näiteks Eestil. Eesti rahandusminister Ivari Padar omakorda palus rootslasi, et Lätit ei tohiks sellises olukorras üksi jätta.
Lätlased palusid abilaenu Euroopa Komisjonilt. Sealt saadeti nad Washingtoni, Rahvusvahelise Valuutafondi ukse taha.
Häda allikad: Parex ja riigieelarve
Detsembri alguses kutsus Rootsi rahandusminister Anders Borg oma kolleegid Põhjamaadest ja Baltikumist Brüsselisse erakorralisele nõupidamisele. Seal selgitati lätlastele lõpuks puust ja punaselt, et nad on suures jamas.
Lätlased võtsid paariks päevaks mõttepausi.
Nende probleem number üks on Parex Banka, kes peab suveks tagasi maksma 12 miljardi krooni ulatuses sündikaatlaene. Kui aga juhtub kõige halvem ning riik peab panga krahhi korral tagama kõik hoiused, kulub veel üle 30 miljardi krooni.
Teine ja suurem probleem on riigieelarve. Pärast Euroopa Komisjoni ja IMFiga peetud konsultatsioone pidi Läti Pank tunnistama, et kahe protsendi suuruse majanduskasvu asemel on oodata SKT kahanemist viie protsendi võrra. See aga tähendas, et riigieelarve puudujääk võib ulatuda koguni 9-10 protsendini SKTst. Rahandusministeeriumi nõunik Andris Miglavs ütles, et rahaliselt kärisenuks auk ligi 40 miljardi kroonini.
Kõik märgid näitavad, et kriis ei lõpe kiiresti, mistõttu peab Läti riik võlgu elama veel ka aastatel 2010 ja 2011.
Eespool mainitud Brüsseli nõupidamisel tehti lätlastele selgeks, et nad saavad sisuliselt valida lati kursi vabaks laskmise või riigi kulude olulise kärpimise vahel.
Analüütikud üle ilma uskusid, et lati kurss kukub. Nordea pank tegi kiirkorras nn stressitesti, mis juhtub Baltimaades lati kursi 30protsendise languse korral. Tulemus näitas massiivseid laenukahjusid, kusjuures erinevalt seni avalikkuses räägitust saaksid devalveerimise puhul paremini hakkama kodulaenude võtjad (ikkagi jõukam osa rahvast), hätta satuksid aga ettevõtted, eeskätt ärikinnisvara vallas.
Eesti huvides oli devalveerimine ära hoida, sest lati kukkumine mõjuks finantsala Tšernobõlina, mis levib kohe üle riigipiiride ja paneb surve alla krooni kursi.
Eesti rahanduslik tippjuhtkond mõistis, et aeg on otsustavalt tegutseda. See tähendas rohkelt kohtumisi ning pikki telefonikõnesid lätlaste ja põhjamaalastega, kus ei osalenud aktiivselt mitte ainult rahandusminister Padar, vaid ka peaminister Andrus Ansip, tema majandusnõunik Aare Järvan, Eesti Panga asepresidendid Märten Ross ja Andres Sutt, rahandusministeeriumi nõunik Märt Kivine ning mitmed teised asjatundjad.
Omalt poolt valmistus Eesti andma Lätile kuni miljard krooni lühiajalist laenu, loomulikult IMFi garantiiga. Raha võetaks Eesti riigi reservidest, mida on 25 miljardi krooni tuuris.
Devalveerimine Läti moodi
Edasi said lätlased hakkama tõelise imega. Nad tegid sisuliselt nädala jooksul oma riigieelarve totaalselt ringi.
Sisuliselt nad devalveerisid oma majanduse, aga nii, et rahvas ei saanud sellest aru.
Devalveerimine tähendab tavaliselt oma valuuta kursi alandamist. Selle tulemusel muutuvad oma maa tooted välismaal odavamaks, importkaup aga siseturul kallimaks. Tegemist on tüüpilise nõksuga, mida IMF soovitab hädas riikidele, kelle kulud ületavad tulusid.
Lätlased valisid teise tee. Nad ei läinud lati kursi kallale, vaid teatasid, et kärbivad oluliselt kulusid. Näiteks kahandavad kahe aasta jooksul ametnike arvu ja palka 15 protsendi võrra.
Sama-moodi ootab riik palgakulude kokkutõmbamist erasektorilt, mida on kõige lihtsam teha laialt levinud tulemustasude ja preemiate arvelt.
Kõige selle tagajärjel muutub tööjõud Lätis odavamaks ehk positiivne efekt ekspordile peaks olema sama mis tüüpilise devalveerimise puhul, kuid lati kurss jäi endiseks ja rahva vara ning võlgade suhe välisvaluutasse ei halvenenud, mis annab tohutult suurema stabiilsuse.
Lisaks tõstab riik mitmeid makse - näiteks käibemaks kasvab kolme protsendi võrra ja aastal 2010 laieneb kinnisvaramaks ka korteritele.
Euroopa Komisjon seisab juba Läti plaani taga, tuginedes võimsale regionaalsele üksmeelele. IMF peab veel imestusest üle saama, kuid tema toetus peaks selguma tuleval nädalal. Rootsi ja Taani keskpangad teatasid teisipäeval, et nemad on valmis lätlastele välisvaluuta nappuse korral vahetama kuni 500 miljonit eurot.
Eestlastele on oluline, et vähemalt selleks korraks on kirves krooni kursi kohalt taas kadunud.
