19.12.2008, 00:00
Eesti on valmis laenama Lätile ligi miljard krooni
Läti devalveeris lati nii osavalt, et rahvas ei saanud sellest õieti arugi.
Veel paar nädalat tagasi ei mõistnud lätlased, kui
tõsine kriis nende majandust laastab.
Alles septembris oli
riigieelarve kergelt plussis ja tulevaks aastaks oodati kahe protsendi suurust
majanduskasvu. Novembris pidi riik küll üle võtma raha
väljavoolu all kannatanud Parex Banka, kuid valitsus lootis, et panga
päästmiseks piisab 200 miljonist latist ehk 4,4 miljardist
kroonist.
Läti Pank kinnitas korduvalt rahvale, et kõik
latid on tagatud välisvaluuta ja kullavarudega ning mingit raha
juurdetrükkimist ei toimu, trükimasingi kanti 90. aastate alguses
maha.
Kuid rootslased hoiatasid juba oktoobri alguses, et Lätis
läheb asi halvaks, sest neil pole selliseid rahatagavarasid nagu
näiteks Eestil. Eesti rahandusminister Ivari Padar omakorda palus
rootslasi, et Lätit ei tohiks sellises olukorras üksi jätta.
Lätlased palusid abilaenu Euroopa Komisjonilt. Sealt saadeti nad
Washingtoni, Rahvusvahelise Valuutafondi ukse taha.
Häda allikad: Parex ja riigieelarve
Detsembri
alguses kutsus Rootsi rahandusminister Anders Borg oma kolleegid
Põhjamaadest ja Baltikumist Brüsselisse erakorralisele
nõupidamisele. Seal selgitati lätlastele lõpuks puust ja
punaselt, et nad on suures jamas.
Lätlased võtsid
paariks päevaks mõttepausi.
Nende probleem number
üks on Parex Banka, kes peab suveks tagasi maksma 12 miljardi krooni
ulatuses sündikaatlaene. Kui aga juhtub kõige halvem ning riik peab
panga krahhi korral tagama kõik hoiused, kulub veel üle 30 miljardi
krooni.
Teine ja suurem probleem on riigieelarve. Pärast
Euroopa Komisjoni ja IMFiga peetud konsultatsioone pidi Läti Pank
tunnistama, et kahe protsendi suuruse majanduskasvu asemel on oodata SKT
kahanemist viie protsendi võrra. See aga tähendas, et riigieelarve
puudujääk võib ulatuda koguni 9–10 protsendini SKTst.
Rahandusministeeriumi nõunik Andris Miglavs ütles, et rahaliselt
kärisenuks auk ligi 40 miljardi kroonini.
Kõik
märgid näitavad, et kriis ei lõpe kiiresti, mistõttu
peab Läti riik võlgu elama veel ka aastatel 2010 ja 2011.
Eespool mainitud Brüsseli nõupidamisel tehti lätlastele
selgeks, et nad saavad sisuliselt valida lati kursi vabaks laskmise või
riigi kulude olulise kärpimise vahel.
Analüütikud
üle ilma uskusid, et lati kurss kukub. Nordea pank tegi kiirkorras nn
stressitesti, mis juhtub Baltimaades lati kursi 30protsendise languse korral.
Tulemus näitas massiivseid laenukahjusid, kusjuures erinevalt seni
avalikkuses räägitust saaksid devalveerimise puhul paremini hakkama
kodulaenude võtjad (ikkagi jõukam osa rahvast), hätta
satuksid aga ettevõtted, eeskätt ärikinnisvara vallas.
Eesti huvides oli devalveerimine ära hoida, sest lati kukkumine
mõjuks finantsala Tšernobõlina, mis levib kohe üle
riigipiiride ja paneb surve alla krooni kursi.
Eesti rahanduslik
tippjuhtkond mõistis, et aeg on otsustavalt tegutseda. See tähendas
rohkelt kohtumisi ning pikki telefonikõnesid lätlaste ja
põhjamaalastega, kus ei osalenud aktiivselt mitte ainult
rahandusminister Padar, vaid ka peaminister Andrus Ansip, tema
majandusnõunik Aare Järvan, Eesti Panga asepresidendid Märten
Ross ja Andres Sutt, rahandusministeeriumi nõunik Märt Kivine ning
mitmed teised asjatundjad.
Omalt poolt valmistus Eesti andma
Lätile kuni miljard krooni lühiajalist laenu, loomulikult IMFi
garantiiga. Raha võetaks Eesti riigi reservidest, mida on 25 miljardi
krooni tuuris.
Devalveerimine Läti moodi
Edasi said lätlased hakkama tõelise imega. Nad
tegid sisuliselt nädala jooksul oma riigieelarve totaalselt ringi.
Sisuliselt nad devalveerisid oma majanduse, aga nii, et rahvas ei
saanud sellest aru.
Devalveerimine tähendab tavaliselt oma
valuuta kursi alandamist. Selle tulemusel muutuvad oma maa tooted
välismaal odavamaks, importkaup aga siseturul kallimaks. Tegemist on
tüüpilise nõksuga, mida IMF soovitab hädas riikidele,
kelle kulud ületavad tulusid.
Lätlased valisid teise tee.
Nad ei läinud lati kursi kallale, vaid teatasid, et kärbivad
oluliselt kulusid. Näiteks kahandavad kahe aasta jooksul ametnike arvu ja
palka 15 protsendi võrra.
Sama-moodi ootab riik palgakulude
kokkutõmbamist erasektorilt, mida on kõige lihtsam teha laialt
levinud tulemustasude ja preemiate arvelt.
Kõige selle
tagajärjel muutub tööjõud Lätis odavamaks ehk
positiivne efekt ekspordile peaks olema sama mis tüüpilise
devalveerimise puhul, kuid lati kurss jäi endiseks ja rahva vara ning
võlgade suhe välisvaluutasse ei halvenenud, mis annab tohutult
suurema stabiilsuse.
Lisaks tõstab riik mitmeid makse –
näiteks käibemaks kasvab kolme protsendi võrra ja aastal 2010
laieneb kinnisvaramaks ka korteritele.
Euroopa Komisjon seisab juba
Läti plaani taga, tuginedes võimsale regionaalsele
üksmeelele.
IMF peab veel imestusest üle saama, kuid tema
toetus peaks selguma tuleval nädalal. Rootsi ja Taani keskpangad teatasid
teisipäeval, et nemad on valmis lätlastele välisvaluuta nappuse
korral vahetama kuni 500 miljonit eurot.
Eestlastele on
oluline, et vähemalt selleks korraks on kirves krooni kursi kohalt
taas kadunud.